“Naabrist parem” finaal ja emotsioonid

np18

Hei, armas lugeja!

Kohe esimeses postituses tahaksime me üle kõige tänada kõiki neid armsaid inimesi, kes andsid meile võimaluse päris oma kodu soetada. Me ei oleks osanud oodatagi, et saame superfinaalis lausa 87% teie häältest – see on uskumatu ja me ei oska leida sõnu, et teid tänada. Mida me aga saame teha… näidata teile, et teie panus ei lenda tuulde. Just seetõttu me otsustasime alustada meie pere blogiga. Tunneme, et me justkui peaksime teid kursis hoidma, kuidas meil edeneb kodu ostmine, sinna kolimine ja missugused on meie esimesed elukuud päris oma unistuste kodus. Ja kui lugejaid jätkub, siis ehk kirjutame veel pikemaltki.

Kõigepealt aga finaalist. Ütleme nii, et finaalile eelnev nädal ja see ootamine oli oluliselt stressirohkem kui kogu eelnev ehitamise periood. Miks? Kuna meile jõudis kohale, et enam ei sõltu meist mitte midagi ja nüüd on kõik televaataja ja ka saatetiimi kätes. Tundsime abitust ja hirmu, aga samal ajal oli sees ka põnev närvikõdi, kuna teie suur toetus hoidis meie lootusi siiski üleval. Jana, kes on maailma kõige suurem unekott, ärkas igal hommikul juba kell 5 ja keerutas peas kõikvõimalikke stsenaariumeid, mis seal finaalis toimuda võivad. Kui aus olla, siis oli see päris hulluks ajav.

Lisaks niisama stressamisele tuli tegelikult finaaliks ju valmistuda. Meile tundus, et finaali riietus võiks ehitusriietusest ikka kardinaalselt erineda ja olla piisavalt pidulik. Olime õnnega koos, kuna meile tulid appi Liina Stein ja Reserved e-pood. Liina Stein andis Janale imeilusa kleidi oma suvekollektsioonist. Reserved e-poest saime endale valida ja tellida täiskomplektid (sh ka ehted, kingad ja ka ülerõivad) tervele perele. Me oleme üliõnnelikud, kuna me ei  pidanud enam riiete pärast muretsema. Jana meigi ja soengu eest hoolitses finaalipäeval imearmas Kadhy Asper. Jana tundis end nagu tõeline printsess. Kõikidele teistele tegi meigi saatetiimi poolt tellitud meikar, aga meil oli suur rõõm, kui meie jaoks tol hetkel täiesti võõras Kadhy paar nädalat enne finaali kirjutas, et tema sooviks ise Jana välimuse eest hoolitseda. Tema töid facebookist vaadates ei pidanud kaua mõtlema, et talle jah-sõna öelda. Finaali päeval temaga jutustades tuli välja, et ta elab esimest korda elus kellelegi saates nii väga kaasa, et ta lausa tundis, et tahaks ka meie võitu kuidagi panustada. Tõeliselt ilus inimene nii väljast kui seest.

Finaali päeval oli tegelikult stress justkui iseenesest minema pühitud. Tundsime terve perega ennast mõnusalt ja ootusärevalt. Ilmselt aitas sellele kaasa finaali hommikul Internetist meieni jõudnud suur toetus. Meid oli kohapeale toetama tulnud nii palju lähedasi, et me saime nautida finaalist iga hetke. Hoolimata heast enesetundest ei julgenud me ikkagi kindlad olla, et võit tõesti meie perre tuleb. Finaalile lisas kindlasti vürtsi naistele korraldatud kruvidega õhupallide puruks puurimise võistlus. Jana oli saate jooksul loomulikult korduvalt erinevaid trelle käsitlenud ja nii Siim kui ka Jana issi ja vend olid talle kõikvõimalikke häid nippe õpetanud. Seega hirmu võistluse ees otseselt ei olnud. Aga seda, et Jana nii suure edumaaga võidab, ei osanud me küll oodata, kuna me eeldasime, et kõik naised on selle 10 nädalaga hoolega oskusi kogunud. Ja Kristi on ju lausa ehituskooli lõpetanud. Ilmselt siirad õnnelikud emotsioonid võistluse lõpus rääkisid enda eest ning 2 väljateenitud rosetti andsid enesekindlust hoolega juurde.

Screen Shot 2017-06-24 at 15.15.11.png

Nüüd me peame ära mainima, et Siim on maailma kõige suurem snaiper ja kõige tähelepanelikum inimene üldse. Kui aus olla, siis me teadsime võitjat paar hetke enne seda, kui see välja kuulutati. Nii kui Alari paberi ümbrikust välja võttis, teravdas Siim oma silmanägemist ja suutis sealt meie nimed välja lugeda. Loomulikult teatas ta seda kohe ka Janale. Nii me seal olime pead koos, Jana ei suutnud rõõmupisaraid tagasi hoida ja Siim mõtles, et kuidas temast nüüd siiras emotsioon välja tuleb. Aga ei… kui me reaalselt seda Alari suust kuulsime, siis tuli tegelikult alles tõeline kergendushetk, kindlus- ja õnnetunne. Ei ole midagi paremat kui kuulda, et te kõik olite meie jaoks telefonikõned teinud ja andnud enda panuse, et meie pisike Mia saaks tõepoolest oma koju.

Screen Shot 2017-06-24 at 15.16.28.png

Oeh.. me lugesime nii palju, et inimestele ei meeldinud, et me tõime ettekäändeks koguaeg Miat. Aga mida me siis ütlema oleksime pidanud? Valetama midagi? Me tulimegi saatesse ainult sellepärast, et Mia tõepoolest vajab oma kodu. Kahekesi oleksime me võinud veel üürikorterites elada küll. Kohe kindlasti ei oleks me ilma temata saatesse tulnud. Aga usume, et iga vanem teab, et oma lapse nimel ollakse kõigeks valmis. Ja see oli see hullus, mida meie olime valmis enda lapse nimel tegema. Me ei tulnud sinna kindlasti tähelepanu otsima ja kuulsust koguma, mida tõestab ka meie üsna tagasihoidlik hoiak terve saate vältel.

Finaalile järgnes mõnus istumine koos lähedastega, kes olid meile kaasa elama tulnud. Endalegi ootamatult pidime me pidama võidukõne, mis tuli üsna konarlik, aga siiski südamest. Ainult meie lähedased ei vaja seda tänu, vaid igaüks teist väärib seda.

Mis nüüd siis edasi? Kohe finaalile järgneval hommikul saatsime me laenutaotlused välja 3 erinevasse panka, et näha, missugused pakkumised meile tehakse. Kuna me panustasime korterisse üsna palju enda isiklikku raha, siis olime kindluse mõttes tegelikult juba eeltööd teinud ja saanud kinnituse, et laenu meile antakse, seega seda päris kartma ei pea, et me kodu ei saa. Muretsesime, kuna Jana on ju tegelikult emapuhkusel, aga tundub, et see ei tohiks meile määravaks saada.  Kuna pühad olid vahel, siis nüüd ootamegi pankadelt konkreetsemaid pakkumisi. Ja tegelikkuses ei saagi me enne juuli lõppu üleüldse sisse kolida, kuna rõdud on alles valmimisel.

Täna käisime esimest korda pärast finaali korteris ja vaatasime, et mis meil seal veel enne sisse kolimist teha tuleb. Leidsime mõningad asjad, aga nendest juba edaspidi. Korterisse astudes oli esimest korda see tunne, et jah, see ongi meie kodu. Ilmselt pingelangus lasi esimest korda seal olemist tõepoolest nautida.

Ja tänase päeva parimad uudised. Mia juba kihutab meil täitsa omal jalul üle toa, siiani oli ta teinud ainult paar arglikku sammu. Meie pisike tibu hakkas jalutama täpselt üks päev enne 10kuuseks saamist. Ilmselt ei suuda me oma uhkuse tunnet ja rõõmu kirjeldadagi.

Juba õigepea meie poolt uus postitus.

Kallistame,

Jana, Siim ja Mia

Posted by

Ma olen 25-aastane digiturundaja ja tantsutreener. Hetkel naudin täiskohaga emme ametit oma imearmsale tütrele Mia Isabelale.

5 thoughts on ““Naabrist parem” finaal ja emotsioonid

  1. Nii,nii tore lugeda teie postitusi ja teada teie edaspidiseid tegemisi. Super armas pere, lihtsalt ei jagu sõnu, et öelda kui armsad te olete. Edu parima panga leidmisel ning juba varsti oleval sissekolimisel päris omaenda koju 🙂

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s