Vahepeal on nii palju juhtunud

Tsauki, armsad!

Sel korral on blogipostitustele väga pikk vahe jäänud. Tundub, et me ikka veel peame harjutama seda regulaarselt blogipostituste kirjutamist või noh… selle jaoks aja võtmist. Võtame siis kiiresti kokku, mis me selle aja jooksul korda oleme saatnud.

8K6A2452.JPG

Siim läks neljapäeva varahommikul neljaks päevaks Pärnusse väikeste jalkapoistega turniirile. Minu (Jana) esimene mõte oli, et kuidas me Miaga need neli päeva kahekesi hakkama saame. Ausalt öeldes olen ma vist ikka väga ära hellitatud sellega, et Siim just treeneri ametit peab. Tänu sellele saab ta enamiku päevast tavaliselt meiega koos veeta ja ma olen harjunud, et saame Miaga tegelemise ja kodus toimetamise kuidagi kahe peale ära jagada. Tänu sellele ma mõtlesingi, et ilmselt kui ta koju jõuab, siis on terve kodu prügihunnik, me oleme Miaga ära nälginud ja voodisse tekkide kuhja vahele ära eksinud. Aga reaalsus oli hoopis vastupidine. Ilmselt see sisemine tunne, et nüüd peab ise kõigega hakkama saama pani tegutsema. Esimesel päeval jõudsime me Miaga väga palju mängida, kõndimist harjutada, süüa teha, poodi jalutada, kahekesi trenni anda, mõlemad pesus käia ja ka kodu läikima lüüa (mis muidu nii ebareaalne tundus). Mia unepausi ajal jõudsin isegi pildistamise fotosessiooni kohta blogipostituse kirjutada ja nädalavahetusel toimunud “Suureks võidusõiduks” valmistuda. Sain ühe päeva jooksul rohkem tehtud kui vahel kahe või kolme päeva jooksul.

19724110_1835705509789304_558707755_o

Teisel päeval tulid meile külla Mia 5 päeva noorem sõber Braith koos oma ema Sirliga. Me tutvusime nendega vahetult enne saadet kui me beebidega 2 korda nädalas ujumas käisime. Braith ja Mia leidsid kuidagi väga ruttu omavahel klapi ja eks siis emmed pidid ju ka leidma. Lõpuks üle 3 kuu tekkis võimalus, et nad saaksid uuesti omavahel mängida ja kutsusime nad külla. Kui enamik lapsi kardab Miat, siis Braith on sama julge ja nahhaalne nagu Mia. Kui talle ikka ei meeldi, et Mia mänguasja talt käest ära võtab, siis võtab ta selle tagasi. Ja kumbki ei karda kui teine natuke näppe kogemata silma paneb või natuke kõvemini sikutab. Me ei saanud arugi kui nad olid juba 3 tundi rõõmsalt mänginud ja ennast täiesti ära. Sain enda jaoks tõestust, et teine väike laps on ikka parim kaaslane. Emme ja issi võivad olla nii hoolivad ja armastavad kui tahavad, aga nendega ei ole kuidagi nii põnev ja vahva kui enda vanuse beebiga.

Mia ja Braith

Nädalavahetus läks meil “Suure võidusõidu” tähe all. Ma ei tea kui paljud teist teavad, aga mul on juba 5 aastat olnud oma tantsutrupp, kellega me küll eelkõige käime Avis Utilitas Rapla korvpallimängudel esinemas, aga samas võtame vastu ka igasuguseid teisi ägedaid projekte. Esineme igasugustel avamistel, firmaüritustel, sünnipäevadel, spordiüritustel, tantsime artistidele ja bändidele back’i  – kõik mida välja suudate mõelda. Ja loomulikult kõikvõimalikud promoüritused. Sel nädalavahetusel andsid minu tüdrukud starte “Estonian Grand Prix 2017-l”, mis kandis ka nimetust “Suur võidusõit”. See oli Põhja-Euroopa võidusõidu etapp. Kuna Siim oli ka parasjagu turniiril, siis pidin Mia oma väikese töövarjuna kaasas hoidma. Ta aitas mul kaks päeva jälgida, et kõik toimiks, oleksid olemas ajagraafikud ja kostüümid, korraldajad oleksid rahul, tüdrukud oleksid ilusad ja söönud. Ühesõnaga aitas mul vastutada selle ürituse ilusa poole eest. Eelmisel aastal kui samal üritusel käisime, siis oli Mia mul alles kõhus. Kogu korraldusmeeskond oli väga õnnelik Miat nähes ja nad ei suutnud ära imestada kui asjalik pisike tüdruk temast sirgunud on. Ta oli need 2 päeva maailma parim laps. Naeratas, jalutas ringi ja jutustas. Sulatas südameid ja ei jonninud. Eks see 2-päevane trall oli talle endale ka põnev. Käisime ja vaatasime ägedaid autosid ning kõik ju tegelesid temaga. Ühesõnaga need 2 päeva Miaga läksid ka oluliselt lihtsamalt kui ma kartsin.

IMG_1336.JPG

Terve esmaspäeva veetsin ma erinevate autode pagasnikus. Miks ma seda tegin, seda saan ma täpsemalt kirjutada natuke hiljem. Saan vaid öelda, et see oli üks väga põnev päev, mille jooksul sai minust natuke vähem skeptik. Aga sellest juba õigel ajal. Siim oli terve päeva Miaga. Ma olin vist Mia nädalavahetusega väga ära väsitanud. Ta magas peaaegu terve päeva maha ja ülejäänud päeva oli issile maailma parim laps. Esmaspäeval saime vastuse ka Kasekodus asuvast Nõlvaku lasteaiast, kes saatis meile lingi Mia lasteaeda kirja panekuks. Tubli issi pani Mia Isabela lasteaia järjekorda, seega on see suur murekoorem ka õlgadelt langenud.

IMG_1397.JPG

Ja lõpuks eilne päev – juhhuuuu, suuur samm edasi meie kodu poole. Me oleme välja valinud panga, kellelt me laenu võtame. Selleks sai SEB. Nad ei ole isegi meie kodupank, aga nad tegid meile kaugelt kõige parema pakkumise. Ja mis on eriti armas… Kredex ei olnud nõus meie saate võidusummat sissemaksuna arvestama ja pank tuli meile vastu, andes meile laen täpselt sellise sissemaksuga, mis meil olemas oli. Nad olid valmis tegema meile erandi ja andma laenu väiksema sissemaksuga kui tavaliselt nõutud on. Loomulikult tegi selle otsuse komitee, kes vaatas läbi kõik riskid jms ja kuna neil meiega hetkekski mingeid küsimusi ei tekkinud, siis olid nad valmis riski võtma ja meile erandi tegema. Eile käisimegi pangas, avasime seal kontod ja allkirjastasime laenulepingu. Nüüd on veel ainult notari aeg kokku leppida ja seal kõik vajalikud allkirjad anda. Ja siiis… ONGI MEIL PÄRIS OMA KODU. Lõpuks ometi hakkab see unistus reaalsuseks saama. Ja seda kõike ju suuresti tänu teile!

IMG_1467.JPG

Selle suure sammu tähistamiseks otsustasime me eile veeta ühe mõnusa perepäeva. Kõigepealt läksime oma tulevasse koju ja nautisime seal olemist. Mia oli seal niii rõõmus ja meie ise tundime ka, kuidas kõik pinged justkui ära kadusid. Pärast seda käisime Tuhala nõiakaevu juures ilusat loodust nautimas ja päeva lõpetasime mõnusa pereõhtusöögiga väljas.

Aitäh, et olete koos meiega.

Jana, Siim ja Mia

 

Posted by

Ma olen 25-aastane turundusspetsialist ja tantsutreener. Lisaks töötamisele naudin emme ametit oma imearmsale tütrele Mia Isabelale. Armastan üle kõige oma peret, tütre arengu jälgimist, kvaliteetaega lähedastega, perega reisimist, tantsimist ja suuri õnnestumisi töös.

2 thoughts on “Vahepeal on nii palju juhtunud

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s