Kas alati on isad nii osavad?

See on nii äge, kuidas ma saan koguaeg aina rohkem ja rohkem tõestust, et minu kõrval on üks maagiliselt hea mees. Ma tõesõna võiksin öelda, et ta on ideaalne – seda nii elukaaslase kui isana. Miks ma end sellelt mõttelt tabasin ja sellest kirjutada tahtsin? Kuna ta just tõestas, et ta saab kõigega mängleva kergusega hakkama ja seejuures on ka mulle alati toeks. Ma mõtlen, et huvitav kas ma ikka näitan talle igapäevaselt välja kui oluline ta mulle on ja kui väga ma tema panust suhtesse ja perekonda hindan. Loodetavasti küll ja loodetavasti teevad seda kõik naised oma meestega.

IMG_3724

Need hambad peavad ju kuidagi välja tulema 😀 

Ma reaalselt tunnen, et ma teeksin tema heaks kõike. Tal on see kuu 25. sünnipäev. Olen pikalt mõelnud, et mis ma talle kinkida võiks. Kaalusin igasuguseid variante, aga sisimas teadsin koguaeg, et on ainult üks kink, mille üle ta oleks rohkem kui õnnelik, kuna see on talle eluliselt vajalik – silmaoperatsioon. Terve selle aja, mis me oleme koos olnud, on ta sellest nii palju rääkinud ja unistanud, aga on seda koguaeg edasi lükanud, kuna meil on olnud vaja nii palju muid asju. Siim on end alati meie heaks ohvriks toonud. Hoolimata sellest, et ta silmad ei kannata enam absoluutselt läätsesid, aga prillidega ei saaks ta ise jalgpalli mängida ega ka korralikult trenne anda. Nii ma siis otsustasingi, et selle aasta sünnipäevakingiks saab ta kohe kindlasti enda silmaoperatsiooni.

IMG_3725

Issi pani kapi teibiga kinni, et Mia asju välja ei sikutaks, aga Mia jaoks polnud see probleem 😀 

Justkui õigel ajal tuli läbi vanade kontaktide mulle pakkumine minna Weekendile promotööd tegema. Loomulikult kahtlesin ma väga pikalt, kuna ma teadsin, et on raske olla pikad päevad Miast eemal, tõenäoliselt vajab Mia vahepeal oma emmet ja üleüldse tundus kuidagi väga vale minna kusagile Weekendile, kui mul on kodus selline armas pisike musirull, kes on alles 11 kuune. Arutasin seda Siimuga ja kui ta ütles, et saab kõik need päevad Miaga veeta, siis hakkasin ma sinna minemisele isegi mõtlema, kuna mul oli võimalus nende 3 päevaga teenida juba arvestatav osa Siimu silmaoperatsiooni jaoks (tema muidugi ei teadnud algul, mida ma rahaga teha plaanin). Kui ma Miat üldse kellegagi nii pikaks ajaks suudan jätta, ilma et ma peaks muretsema, siis on see kindlasti Siim. Ta on lihtsalt imeline isa. Iga kõrvaltvaataja saab ilmselt minutitega aru, et Siim armastab Miat iga oma keharakuga ja teeks oma väikese printsessi nimel kõike. Paar päeva veel kaalumist ja ma otsustasin, et Mia on heades kätes ja Siimu silmad on seda eemalolekut väärt.

IMG_3249

Lapsest eemale minek on ikka niii raske 😦 

Loomulikult otsisime me endale sellise ööbimise, et Mia ja Siim saaksid koos minuga Pärnusse tulla. Minu tööpäevade kellaaegadeks olid 16-01.00 ja tundus, et hommikuti saame mõnusasti kõik koos aega veeta ja siis õhtuti lähen ja teen natuke tööd. Kõik see ideaalne plaan läks aga peapeale, kuna Mial tulid tema esimesed hambad (2 korraga) ja loomulikult kaasnes sellega palavik ja korralik nohu. 2 ööd ja päeva sain ma Mia jaoks olemas olla. Päev enne Weekendit me arutasime Siimuga ja saime aru, et haigena on Mial kõige parem kodus olla. Nii ma siis pisardasin terve päeva, kuna ma ei suutnud endale kuidagi ette kujutada, et ma peaks Miast nii kaua eemal olema.  Siim muidugi lohutas mind ja teadis, et nad saavad kahekesi ideaalselt hakkama. Neljapäeva lõunal pidin ma ära minema. Läksin ära suure südamevaluga ja pisarad silmis. Tundsin end tõelise rongaemana, kuigi ma ei läinud ju peole vaid tööle ja õilsa eesmärgi nimel. Aga ikkagi, kes jätab oma haige lapse koju maha.? 😦 Samas ei olnud mul enam midagi muuta ka, kuna minuga oldi arvestatud ja sissepääsud minu nimele vormistatud.

IMG_3721

Minu unised totupallid

Reaalsus oli minu jaoks aga väga rõõmustav. Või noh… ma ei teagi kas oli. 😀 Mia Isabelal oli oma issiga kõik need päevad nii mõnus ja lõbus, et ta ei osanud emmest puudust tundagi. Esimese päeva said nad ideaalselt hakkama. Mängisid, jalutasid, käisid poes, tudusid, mängisid – justkui nad oleks igapäev kahekesi kodus. Alles teise päeva õhtul oli Mia emmet küsinud. Minu jaoks on lausa imeline näha, et Siim sai ideaalselt hakkama Mia ravimisega ja temaga tegelemisega. Siim suutis seda, mida mina ei ole siiani suutnud – tekitada Miale magamise rutiin. Ta magab kõik oma uned täpselt ühel ajal ja jääb probleemideta magama. Olen Miaga nüüd 2 päeva kodus olnud ja see rutiin tõesti toimib. Mu elu on tänu Siimule nii palju lihtsam. Lisaks õpetas Siim Mia tantsu-tantsu tegema, mis on ilmselgelt minu jaoks väga suur rõõm. 🙂 Nad panid kahekesi pesu kuivama niiviisi et Mia tõi ükshaaval pesu Siimu kätte ja Siim pani kuivama. Mia käis esimest korda potil ja õppis Siimuga “korvpalli” mängima – käib ja poetab oma pisikesi palle vaasi. Tema esimesed kikud lõikusid ka kolmandal päeval.

IMG_3723

Issiga kahekesi poes käies sai Mia kõike mida soovis

Eriti armas oli see, et Siim viitsis kolmanda päeva hommikul juba enne 7 ärgata ja sõita mõneks tunniks Pärnusse. Ilmselgelt oli minul selleks hetkeks tekkinud nende järgi meeletult suur igatsus ja tahtsin niiiiväga Miaga mängida. Siim oli maailma parim mees ja sõitis ekstra sellepärast minu juurde. Sain Miaga tema lõunauinakuni mängida ja siis nad sõitsid koos koju tagasi. Mina läksin tööle ja öösel kohe pärast ürituse lõppu sõitsin Tallinna poole, et saaksin lõpuks ometi koos oma perega uuesti ärgata. Pühapäeva hommikul kodust ärgata oli maailma kõige suurem rõõm. Nii vahva oli näha, mida Mia ja Siim olid kahekesi ära õppinud ning kuidas Mia kikud olid ära lõikunud. Lisaks kõigele oli tänu issi hoolikale ravile Mia tervis ka juba palju parem. Ma reaalselt mõtlen, et kui maailm oleks täis selliseid issisid, kes suudaksid sellise mängleva kergusega kõigega hakkama saada, siis peaks küll popim olema isapuhkus, mitte emapuhkus. Mina vist ise mõtlen 3 korda rohkem üle ja teen enda jaoks selle lapse kasvatamise raskemaks kui asi väärt on. Igaljuhul olen ma õnnelik, et mul on selline mees ja Mial nii suurepärane isa. Olen tema üle rohkem kui uhke. 🙂

IMG_3718

Issiga koos on nii lõbus …

IMG_3726

… ja ka väsitav

Mina sain oma igapäevarutiinist paariks päevaks välja, nägin väga paljusid tuttavaid, keda polnud ammu näinud ja sain sammukese lähemale Siimu sünnakingile. Ütlen ausalt, et eemal olemine oli küll meeletult raske, aga samas andis uut värskust ja hingamist. Tunnen, justkui oleks ma saanud uut energiat ja samal ajal väärtustan ka iga sekundit Miaga veel rohkem kui ma enne nagunii tegin. Ma pean olema meeletult tänulik, et mul on nii hea mees, kes oli nõus sellega, et ma lähen ja kes samal ajal oli kõikides toimetustes nagu kala vees. Oi kus ma oma perekonda ikka armastan. 🙂

IMG_3552

Minu üks nädalavahetus indiaanlasena

Kuidas teil on? Kas suudate oma beebist eemal olla? Kuidas teie mees omapead hakkama saab?

Saadan teile suured kallid!

Jana

Posted by

Ma olen 25-aastane digiturundaja ja tantsutreener. Hetkel naudin täiskohaga emme ametit oma imearmsale tütrele Mia Isabelale.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s