Perepuhkus Riias

Tsaukii.

Nagu ma eelnevates postitustes olen maininud, siis Siim on terve meie koos oldud aja silmaoperatsioonist unistanud ja sel korral ma otsustasin, et ta peab selle siis sünnipäevaks saama. Niiviisi ta siis panigi end augusti keskel Dr. Solomatini silmakeskusesse operatsioonile kirja. Soojalt soovitatakse kaaslane kaasa võtta, seega otsustasime meie ka, et mina ja Mia Isabela läheme temaga kaasa. Meie pere jaoks oli väga suureks plussiks hinna sees olev tasuta ööbimine nii patsiendile kui ka tema kaaslasele ja kuna Mia on alles 1-aastane, siis tema saab nagunii igale poole hotellidesse veel tasuta.

Hotell oli väga hea asukoha peal ja tuba oli lihtne, aga ülimõnus

Nõnda me siis startisimegi teisipäeva hilisõhtul pärast minu trenni Riia poole. Esimese öö veetsime enamvähem teekonna keskel ehk Pärnus, et Miabel ei peaks nii pikka maad järjest autos vastu pidama ja magama. Hommikul, kui olime natuke puhanud ja Mia une aeg veel kestis, sõitsime edasi. Tibu ärkas tee peal küll paar korda natukeseks ajaks üles, aga endale mitteomaselt oli ta isegi täitsa rõõmus ja rahulolev turvatoolis. Ju sai aru, et emmel ja temal algas puhkus. 😀 Ainult issil natuke seest keeras, kuna tema ju läks operatsioonile. Me pakkisime Miaga igaks juhuks isegi ujumistrikood kaasa. 😀 Siim naeris, et hoolimata tema natuke murelikust olekust  suutsin mina ainult puhkamisele mõelda. Aga olgem ausad, milline kodune emme ei tahaks mõneks päevaks lihtsalt kodust välja saada niiviisi, et ta ei peaks mõtlema koristamise ega söögi tegemise peale, vaid saab selle asemel nautida hotellis ööbimist, hinna sees olevaid hommikusööke ja väljas söömist. Vahelduse tekitamiseks kõlab ju ülihästi.? 🙂

Lastepark silmakeskuse ja hotelli vahel oli meie pere jaoks suur pluss

Riiga kohale jõudes saime oma asjad hotelli Tallink Hotel Riga ära viia ja saatsime Siimu operatsiooni eelsetele uuringutele. Dr. Solomatini silmakeskuse poole jalutades nägime, et täpselt tee peale jäi laste park ja üsna kohe oli otsustatud, et uuringute aja veedame meie Miaga seal. No Mia lihtsalt jumaldab kohti, kus on palju teisi väikeseid lapsi. Tal on nii huvitav ja ta tahab kõigil järgi käia. Siiski leidis ta ka aega, et emme abiga turnida, liumägedest alla lasta ja kiikuda. Kuna paljud teised lapsed sõitsid seal ponidega ringi, mis liiguvad edasi, kui Sa jalgadega justkui kappaks spetsiaalsete väntade (ma ei tea mis õige sõna on) peal, siis tibu tundis ka nende vastu aina enam huvi. Mis siis ikka, hoolimata sellest, et ta ise kappama ei ulatunud ja emme pidi teda lükkama, otsustasin ma siiski selle poni rentida. 10 minutit maksis minu mäletamist mööda 2€. Mõtlesin, et kuna me puhkame, siis peabki ju laps natuke teistmoodi asju ka katsetama. Pärast 1,5h möllamist oli Mia juba üsna tudune. Otsustasin hotelli tagasi jalutada, et ta puhata saaks. Mia oli jõudnud piima juba ära juua ja vaikselt uinus kui issi ka kontrollist tagasi jõudis. Kuna Siimul olid silmad mingisugusest pupille suurendavast tilgast valgustundlikud, siis otsustasime kõik koos hotelli paksude kardinate taga paar tundi lõunaund magada.

Pilte postituse juurde pannes vaatasin, et see kirjeldatud poni oli hoopis ükssarv

Üles ärgates olime küll välja puhanud, aga ülinäljased. Olime hommikul märganud, et kohe üle tee on mingi suurem kaubanduskeskus – otsustasime sinna söögikohta otsima minna. Meie valikuks osutus Siimu lemmiktoidu (pitsa) restoran. Me mõlemad jäime toiduga ülirahule. Niii maitsev oli. Kui kõhud said täis, mõtlesime jalutama minna. Otsustasime, et otsime üles vabadussamba, mille juures natuke rohkem kui aasta aega tagasi käisime – siis küll veel kahekesi, kuna Mia oli alles kõhus. Endale üllatuseks avastasime, et meie hotell oli sellele ikka väga lähedal. Tundus, et meie Miaga olime küll puhkamiseks jackpoti saanud – asusime täpselt Riia vanalinna servas. Meie lähedal oli 2 väga suurt kaubanduskeskust, väga mõnus mänguväljak ja imeilus Riia vanalinn.

Meie puhkus just tervisliku toiduvaliku poolest ei hiilanud, aga maitsev oli kõik küll

Nautisime paar tundi vabadussamba lähedal olevaid imeilusaid parke. Mia oli lihtsalt hullumas. Tal oli nii huvitav ja ta muudkui jooksis ringi ja ajas tuvisid taga nendes suurtes parkides. Meil oli ikka tükk tegu, et tal kannul püsida. 😀 Kõrvalised inimesed ka muudkui naersid meie marakrati üle. Kui tibu hakkas väsima, otsustasime tagasi jalutada. Tee peal panime Mia beebide batuuti. Ega tal seal väga ringi tuulamiseks aega ei olnud, kuna ta vaatas uudishimulikult kivikujuna kõike mida teised tegid. Alles siis kui kõik teised olid batuudist välja läinud, hakkas ka tema seal ringi möllama. Avastas seal olevaid palle ja proovis püsti ringi joosta (küll üsna tulutult).  Kuna eelmisest söögikorrast olid juba mõned tunnid möödas, siis soovis Siim hotelli lähedal asuvast McDonaldsist läbi käia. Niiviisi saigi meie õhtusöögiks “tervislik” toit. 😀 Kõhud täis, läksime hotellituppa Mia pahandusi vaatama. Ta muudkui jooksis ringi ja avastas toa kõiki võimalusi. Oli näha, kuidas tema ka keskkonnavahetust naudib. 🙂

Vabadussamba ümbrus on tõepoolest väga ilus

Seda pätti on täiesti võimatu paigal hoida 🙂 

Operatsioonipäeva hommikul saatsime Siimu taas silmakeskuseni. Pere naispool andis talle oma edusoovid ja musid ning edasi ei jäänud meil muud üle kui kahekesi taaskord lastepargis issile pöialt hoida. Kuna kell oli umbes 10, siis oli pargis veel väga vähe lapsi ja meil õnnestus beebide kiigele saada. Ja no maha ma Miat sealt enam ei saanud. Ta kiikus reaalselt üle 40 minuti. Igakord kui ta maha tõstsin, jooksis ta tagasi sinna poole. Lõpuks otsustasin ta vankrisse panna ja jalutama minna. Mõtlesin, et lähen ostan meie operatsioonilt tulijale midagi. Jalutasin mööda tänavaid, kuhu me veel jõudnud polnud. Jõudsin hotelli lähedal olevasse teise suurde kaubamajja. Ostsin Miale puuvilju, endale 3€ päikeseprillid, kuna ma olin enda omad koju jätnud ning Siimule ei osanudki justkui midagi osta. Lõpuks võtsin vist kummikomme ja šokolaadi. 😀 Vaatasin, et okou, Siimu operatsiooni aeg hakkab vist läbi saama ja peame tagasi tormama.

Olime Miaga juba pool tundi silmakeskuse ees oodanud ja lollitanud kui Siim helistas, et tal läheb veel natuke aega ja et me läheksime parki ning et ta helistab kui hakkab vabanema. Nii me siis läksime ja õigepea ilmus Siim ka sinna. Ja ta ei kutsunudki meid endale vastu ega appi. No ei oska ikka meid ära ka kasutada. Igal juhul, kuna Siim ja Mia pidid puhkama, siis läksime hotelli 2 tunniks magama. Üles ärgates käisime Lidos söömas, mis on kusjuures palju odavam kui Eesti Lidod. Pärast seda jalutasime läbi Riia vanalinna. Mia oli taaskord üliõnnelik kui me ta suuremate platside peal lahti lasime. Jooksis tuvidele järgi ja meilt eest ära. Õhtu lõpetasime taaskord Lidos, aga sel korral kaubamaja lähedal olnud väiksema valikuga mini Lido terrassil. Sõime mõned pannakad, Mia kartulipüreed ja läksime hotelli pikast päevast puhkama.

Pildikesi Riia vanalinnast

Viimasel hommikul käis Siim silmakontrollis ja meie Miaga püüdsime samal ajal hotellituppa tekkinud kaost likvideerida. Kui aus olla, siis mina likvideerisin ja Mia tekitas samal ajal juurde. 😀 Pärast check out’i sõitsime Riia loomaaeda. Tahtsime niiväga näha kaelkirjakuid, keda meil Tallinna loomaaias ju ei ole. Tegelt saime üldse palju positiivseid emotsioone, kuna nägime loomi palju lähemalt ja oli nii mõnigi loom, mida meie loomaaias ei ole. Siim oleks võinud kaelkirjakuid vaatama jäädagi vist, pidin teda lausa ära kutsuma. 😀 Aga nad olid tõepoolest sama ilusad ja armsad nagu multikates. Mia jaoks tundus iga loom põnev.

Ja veel pildikesi Riia vanalinnast

Kokkuvõtvalt jäime me kõik selle Riia minipuhkusega väga rahule. Isegi Siim ütles, et kuna tal puuduvad operatsiooniga seoses negatiivsed emotsioonid, siis oli see tema jaoks ka pigem mõnus perepuhkus. Hotell oli mõnus ja hea asukoha peal (muide hotell, Dr. Solomani silmakeskus ja Lido olid ühe tänava peal), Riia vanalinn oli maagiline, loomaaed oli põnev, saime veeta palju aega kolmekesi värskes õhus, saime kõik koos puhata ja need 3 päeva möödusid tõepoolest muretult. Raha kulus meil ainult kütuse, lõuna- ja õhtusöökide ning loomaaia piletite peale. Kui keegi siiani kahtles (nagu minagi), et mida kaaslasel seal ikka teha on, siis ausalt, väga palju on. Silmakeskus ise on loonud juba selleks suurepärased eeldused ja kes ainult tahab, võib sellest samamoodi mõnusa pere- või paaripuhkuse teha, mille parimaks boonuseks on ühele või kahele teist korras silmanägemine.

Just nii lähedalt kõiki loomi nägigi 🙂

Kallistan,

Jana

Posted by

Ma olen 25-aastane digiturundaja ja tantsutreener. Hetkel naudin täiskohaga emme ametit oma imearmsale tütrele Mia Isabelale.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s