Mia Isabela esimene tantsutrenn

Ma pole nii kaua arvuti taha saanud, kuna Siim on teinud tööalaselt suure muudatuse ja vajab meie ühist arvutit nüüd enamiku osa ajast. Ja kui ta ei tee tööd, siis on ta ülikoolis, kus ta vajab samamoodi arvutit. Niiviisi jäidki mulle ainult õhtud arvuti kasutamiseks, aga siis ma ei raatsinud seda teha, kuna see on ju ainus aeg, kus saab terve perega aega veeta. Ühesõnaga jõudsime me lõpuks nii kaugele, et Siimule jäi meie ühine arvuti ja tema ostis/kinkis mulle uue. Ütles, et kui jõulude ajal on vähe raha, siis oli see juba ette minu jõulukink, aga kui on rohkem, siis on mul lootust teisele kingile ka. 😀 Kokkuvõttes, nüüd ma peaksin küll saama aina tihedamini blogi kirjutada ja rohkem pajatada meie tegemistest, kuna arvuti probleem on nüüd meil lahenenud.

IMG_6382

Lõpuks on mul isiklik arvuti, millega blogi kirjutada

Nüüd siis ikkagi tänasest teemast ka. 🙂 Tänu Siimu koolile olen pidanud viimasel ajal Miat üsna palju enda tantsutegemistesse kaasama ja on näha, kuidas temasse järjest rohkem tantsupisik voolab. Täna hommikul ärgates ta muudkui tantsis, ise samal ajal rütmi lugedes “baam pamm” – nii nagu emme trennis tüdrukutele loeb. Kui ta minuga trennis kaasas on, siis avastan ka järjest tihedamini, kuidas ta kõva häälega seletab ja näitab näpuga, justkui oleks tema hoopis treener meil saalis. Nii ma siis mõtlesingi, et peaks temale ka tantsutrenni otsima.

Päris beebide laulu-tantsuringi ma teda panna ei tahtnud. Kuidagi oli tunne, et tahaks rohkem ikka täitsa tantsutrenni, kuna ta ju iga päev nii hoolega just tantsib meil kodus. Olin igasugusesid variante googeldanud, aga ei leidnud väga midagi. Ilmselt tänu sellisele otsimisele hakkasin ma facebookis just avatud Danza tantsukooli reklaamidega pihta saama. Olles ise digiturundaja (loe internetiturundaja), siis ma aegajalt pööran reklaamile ikka tähelepanu, et vaadata, kuidas keegi midagi teeb, aga samas suudan ka neist väga mööda vaadata. See reklaam oli aga täpselt mulle. Tegin selle lahti ja leidsin tantsutrennid mudilastele. Minu kurvastuseks olid need vanusele alates 1,5 aastat. Võtsin natuke aega hoogu ja siis kirjutasin, et äkki minu asjalik ja tragi 1-aastane võiks ka ikka trenni minna. See nädal sain vastuse, et võime ja niiviisi me siis läksimegi kohe esimesse võimalikku trenni.

Miabeli esimene tantsutrenn Danza tantsukoolis oli täna kell 10 hommikul. Tantsukool ise asub minumeelest väga mõnusa koha peal, kohe Telliskivi loomelinnaku kõrval. Minu jaoks on see kant väga kodune, kuna kui ma pärast ülikooli Tartust Tallinnasse kolisin, siis esimesed 1,5 aastat elasin ma seal lähedal. Tantsukooli jõudes võtsid meid vastu kaks positiivsest energiast pakatavat treenerit, kes kohe rõõmsalt Miaga juttu rääkisid. Võtsime ruttu õueriided seljast ja läksime trennisaali. Kuna Mia oli veel natuke hommikune ja tudune, siis kohanes ta ikka väga tükk aega emme süles ja vaatas, kuidas teised lapsed juba lõbutsesid. Õnneks oli trenni alguseni veel natuke aega. Mõned minutid enne trenni algust võtsin Mial käest kinni ja jooksin koos temaga ringi, et ta olukorraga paremini kohaneks. Trenni viis läbi üliarmas Melissa, kes oli justkui loodud seda tegema – nii soe, siiras, armas ja kohe teadis, kuidas lastele läheneda. Julgustasin Miat kaasa tegema ja proovisin tal aidata kõiki harjutusi teha. Tegelikult ta väga püüdlikult tegi ka, aga oli näha, et teised  olid juba suuremad ja said ikka natuke paremini aru (pärast trenni küsisin ja sain teada, et teised kõik on umbes 1 aasta ja 10 kuu vanused). Me muidugi ei lasknud end sellest heidutada ja treener aitas Miat selle võrra rohkem juhendada ka. Nii me siis võimlesime, tantsisime, tegime kukerpalle suure uudistamise saatel. Selleks hetkeks kui Mia uudistamise lõpetas ja harjutuse kallale asus, olid teised juba jõudnud vahepeal uue harjutuse võtta. Ta on nii uudishimulik lihtsalt, et võib lõputult pingsalt jälgida. Ja eks talle oli see kõik veel võõras ka ning vajas kohanemist. Trenni lõpuks sai ta hoo sisse ja hakkas oma isiklikke tantsuliigutusi näitama ja ei tahtnud kohe kuidagi trenni lõpetada.

IMG_6407

Nii me siis otsustasimegi, et jah, see on trenn, kus emme ja beebi saavad koos rõõmsalt aega veeta ja ühise lõbutsemise tulemusel ka vaikselt juba tantsida. Eriline boonus on minumeelest see, et Mia saab teiste lastega koos aega veeta ja samal ajal ka natuke ennast liigutada. Sealne õhkkond ei jätnud meile muud variantigi kui et juba uuel nädalal läheme me jälle ja vaatame, kas meie uudishimulik tuulepea saab juba natuke veel paremini aru, mis trennis toimub. 🙂  Kus ringides teie oma lastega käite / olete käinud? Kuidas teil esimesed korrad möödusid?

Imelist sügist!

Kallistame,

Jana ja Mia

Posted by

Ma olen 25-aastane digiturundaja ja tantsutreener. Hetkel naudin täiskohaga emme ametit oma imearmsale tütrele Mia Isabelale.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s