Kas selgeltnägijate tuleproov on aus võistlus?

Hei, armsad lugejad!

Nagu osad teist eile märgata võisid, siis käisin ühel suvepäeval Selgeltnägijate tuleproovi katsetel. Üsna huvitav oleks mõelda, et kandideerisin ka sinna selgeltnägijaks, aga reaalsus on see, et minul igasugused maagilised võimed puuduvad ja enne ise seal käimist ei uskunud ma ka üldse mitte mingitesse võimetesse. Kuna ma ise ju oma perega ühes saates juba osalesin, siis ma ju tean, et saateid ikka natuke lihtsalt tehakse ka, et põnevust luua ja seetõttu arvasin, et ega Eestis eriti selgeltnägijaid pole, kelle arvelt sellist saadet juba kolmandat hooaega teha (on vist kolmas.?). Igaljuhul kui Urmas E. Liiv helistas, siis otsustasin, et mis siin ikka, olen loomulikult nõus neile appi minema. Ta küsis mitu korda, et kas ma ikka olen valmis selleks, et terve päev pagasnikus istuda… 😀 No ega sellele ju vastust päris täpselt ei tea, enne kui see päev käes on ja pool päeva istutud on, aga teades enda kannatlikku meelt, siis olin üsna kindel, et saan sellega hakkama.

Pagasnikusse tuttu

Saatetiim tõi mulle pagasnikusse padjakese ja pleedi, et kitsas ikka võimalikult mugav oleks

Võttepäeval oli õues ülihea ja soe ilm, aga sellest hoolimata pidin ma oma talveparka välja otsima, kuna võtted toimusid vanas ja väga külmas laohoones. Kohale jõudes olid kõik väga armsad, toredad, muretsesid, et kuidas mul on ja kas olen ikka valmis. Tõid mulle jalgadele pleedi, et mul kindlasti külm ei hakkaks autos oodates. Öeldi, et iga umbes 20 minuti tagant saan autost välja ja kui keegi leiab rutem, siis ka varem. Ausalt öeldes läks kogu see päev nii ruttu ja see pagasnikus istumine ei olnud üldse nii hull. Kui välja sain, siis operaatorid tegid nalja, et järgmisena tuleb saade “Pagasniku Jana annab hinnangu iga auto pagasnikule”. 😀 Ja siis ikka ja jälle küsiti, et missugune pagasnik siis kõige mugavam on ja missugune kõige halvem oli. Ühesõnaga kõikvõimalikke nalju tuli ikka igaltpoolt ja see kõik tegi päeva veel vahvamaks. Saatetiim oli tõesti äge. Ainult et ma suutsin pagasnikutest välja ronides korduvalt ja korduvalt oma pead vastu pagasnikuluuki ära lüüa. Pea hakkas küll valutama, aga see muutus ka juba omaette naljaks, et ma tõesti ei õppinud nendest olukordadest midagi ja ikka end ära lõin.

Ettevalmistused täies hoos

Autod olid ikka meeletult erinevad, seega nende välimuse järgi oli ka keeruline otsustada

Aga nüüd see kõige huvitavam pool. Kas see, mida Selgeltnägija tuleproovis näidatakse on aus? Mina saan hinnangu anda ainult selle ühe katse põhjal, kus nad mind 14 auto pagasnikust üles pidid leidma. Minu arvates on üsna keeruline 14 auto seast leida just see 1 auto, kus mina end peidan ja seda ainult Mia Isabela asjade abil. Veel keerulisemaks tegi selle ülesande asjaolu, et nad pidid ka autode ja nende omanike kohta rääkima. Ütleme nii, et mitte kordagi mitte kellelegi midagi ette ei öeldud, vaid pigem kuulsin ma Urmast just võistlejaid segadusse ajavaid küsimusi küsimas. Oli mitu olukorda, kus selgeltnägija oli juba minu juures ja Urmas oma küsimustega ajas nad segadusse. Urmas ise ütles ka, et talle meeldib, et reaalselt on väga palju ebaõnnestujaid, kuna see annabki sellele saatele mõtte ja sisu – ei ole ju mõtet kedagi tassida katsest läbi.

IMG_1466

Samas olime me kõik üllatunud, et oli ikka VÄGA PALJU neid, kes mind üles leidsid. Eriti lahe oli see, et enamik tundusid täiesti tavalised inimesed tänavalt, kes ei olnud enda nõiaks maskeerimisele aega isegi raisanud. Mina ise hoian väga pöialt sellele keskealisele meesterahvale Kallele, kes leidis mind suurest maasturist, millel oli Friiza 1 numbrimärk. Enne teda ei olnud mind sealt leidnud 7 inimest ja hakkasime juba ise ka arvama, et äkki see numbrimärk siis tõesti ei lase mind sealt leida. Aga näete siis… tuli üks näiliselt täiesti tavaline sõdur, kes tunnetas minu südame lööke ja ka endale üllatuseks selle katse nii suurepäraselt sooritas. Ta oli nii siiras, armas ja ütles ise ka, et on alles oma annet ja oskusi avastamas. Igaljuhul minu pöidlad on tema poolt. Ja siis Liina, ta leidis mind reaalselt 30 sekundiga üles. Tuli katsele, võttis oma makaagi välja ja tormas otsejoones selle punase auto juurde, kus mina olin. See oli ausalt ulmeline ja pani mind ka ahhetama ja ohhetama. Kuna ta selle katse nii ilusti lahendas, siis lasti tal ka autode kohta lisaks rääkida. See oli koht, kus mina ise asjaosalisena märkasin vägevat monteerimise apsu :D. Reaalsuses leidis ta minu ja siis hakkas autodest rääkima, kokku monteeriti aga vastupidi ja niiviisi oligi siis selle auto paganik, kus mina end peitsin, terve selle aja lahti, mis tema autodest rääkis. Kui keegi oleks väga tähelepanelik olnud, siis oleks võinud tänu montaažile jääda mulje, et ma pugesin autosse, mille pagasnik oli tema silme all lahti olnud. Aga niiviisi see ei olnud, ta oli tõeliselt andekas, ausalt.

Nemad üllatasid mind kõige rohkem ja hoian neile pöialt. (Pildid: TV3)

Heleni fenomenist ma otseselt aru ei saa. Kandideerib igasse saatesse ja samas ise telekat ka ei vaata 😀 . Võib-olla siis ainult saateid kus ta ise osaleb. Igaljuhul minust ja “Naabrist parema” saatest ta midagi ei teadnud ja seda katset ka otseselt edukalt ei lahendanud. Ilmselt suutist ta siis teistel katsetel või castingul muljet avaldada. Samas ei tea, ehk suudab ta meid veel üllatada ja ta tõesti avastab oma andeid. Tegelikult oli selles 12 tundi pikas võttepäevas meeletult palju üllatajaid ja ma ise vaatan küll huviga kõiki järgnevaid osasid. Eks ilmselt on see enda seotus ka, aga samas, selle katse põhjal on mul omad lemmikud tekkinud ja on kindlad osalejad, kellest ma ootan palju ja kellest mitte midagi. Ma olen väga rahul, et ma selle pagasnikupäeva ette võtsin ja sellise ägeda kogemuse osaks sain. Endal oli küll natuke naljakas seda osa vaadata, kuna katsu Sa siis olla kuidagi ilus või adekvaatne, kui oled oma punase ninaga juba mitu tundi pagasnikus kükitanud. Eriti veidrad olid need enda pagasnikus filmitud kaadrid, mis olid muideks minu enda telefoniga pimedas tehtud. Imestan, et need ei jäänudki maailma kõige halvema kvaliteediga, mis muidugi ei tee neid lähivõtteid eriti kaunimaks. 😀 Aga õnneks ei olnud väga hirmsat ka midagi. Ja Urmase korduvad positiivsed sõnad minu kohta tegid selle vaatamise omamoodi armsaks.

Kas teie usute selgeltnägijatesse? Kuidas teile esimene saade tundus? Kes ei ole veel vaadanud, siis minge vaatake kindlasti järelvaatamisest või Tv3 Playst.

Palju maagilisi ja kummalisi hetki,

Jana

Posted by

Ma olen 25-aastane digiturundaja ja tantsutreener. Hetkel naudin täiskohaga emme ametit oma imearmsale tütrele Mia Isabelale.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s