Mia Isabela areng ja toa ümber tõstmine

Hei, armsad!

Ma ei ole üliammu meie igapäevategemistest kirjutanud. Mitte, et meil midagi ei toimuks, aga kuidagi ei ole lihtsalt pihta saanud. Mida suuremaks Mia Isabela kasvab, seda rohkem ma saan aru, et see niinimetatud emapuhkus ei ole kaugeltki mitte puhkus. Ta on nii aktiivne ja armastab nii palju tähelepanu, et vahepeal on mul tunne, et ma ei tohi enda asjade ja tegemiste poole vaadata ega mõeldagi.

Eks see on mõneti hea ka, kuna nutisõltuvusest on ta aidanud mul juba vabaneda. Igakord kui ma telefoni haaran, siis on kaks varianti: ta hüüab kas “papa” ehk tahab youtube’ist videosid vaadata või siis võtab selle minult lihtsalt käest ära ja paneb kusagile ära. Kui ma otsustan, et ma vastan kasvõi ühele kirjale lõpuni, siis saadab seda suur kisa, mis lõppeb sekundiga kui olen telefoni käest ära pannud. Tänapäeval kaasneb sellega muidugi kõikide teiste inimeste pahameel, kuna kõik on ju harjunud, et tänu telefonidele vastatakse kõikidele kirjadele sekundiga ja jõutakse alati Internetis olla – minul see igaljuhul nii ei ole. Võib mitu tundi mööda minna, mil ma ei ole kordagi telefoni poole vaadanud ja isegi kui ma plaaniksin ekraanil olevatele kirjadele vastata, siis on see üsna välistatud. Ühesõnaga, kõik kes on mulle kirjutanud ja pole vastust saanud, siis tea, et ma ei eira Sind. Minu postkast on vastamata kirju täis.

8K6A7834

Veedame Miaga väga palju aega kahekesi ja püüame ikka kodust väljas ka käia. Foto: Kerli Halliste

Mia on muidugi ise meeletult arenenud. Ta on tänase seisuga täitsa 1 aasta ja 2 kuune, täpselt poole vanem kui saate alguses ehk pool oma elust juba siin korteris veetnud, mida me praegu uhkusega juba koduks peame. Algul oli kodutundel raske tekkida, kuna oli nii palju saatega seotud emotsioone ja mälestusi, mis kuidagi olid üle sellest kodutundest, aga praeguseks hetkeks hakkab kogu see saate aeg ununema ja tunneme ennast juba täitsa koduselt. Võiks ju tegelt nii olla ka, kuna oleme siin juba 3 kuud sees elanud. Aga meie pisikese arenemisest. Ta oskab juba vabalt kõikvõimalikke loomahääli küsimise peale teha, tantsib koguaeg, suudab kõikjale üles ronida ja minumeelest on üleüldse nagu suur ja arukas inimene juba. Saab aru kui teda keelata ja teab suurepäraselt, missuguste lollustega emme ja issi väga hästi naerma ajada. Kui ma praegu üritan kirja panna, mida kõike ta oskab, siis kohe ei tulegi meelde, aga temaga igapäevaselt koos elades muudkui imestan, et kuidas ta mingite asjade peale tuleb. Kohe esimene näide, mis mulle meelde tuli – tal on krõpsudega juur- ja puuviljad, mida saab pooleks lõigata ja panni peal siis valmis teha. Ükspäev siis mängisime nendega, Mia segas pannilabidaga neid ja järsku pistis pannilabida suhu ja matsutas suud justkui maitseks toitu. Kui ütlesin, et anna emmele ka maitsta, siis pistis labida korra pannilt läbi ja andis mulle ka lahkelt. Meie talle seda kunagi ette näidanud ei ole – ju siis on lihtsalt jälginud, mida ma köögis teen. Sellised pisikesed hetked on nii erilised ja ägedad.

8K6A7383

Oeh, ja see kuidas ta muudkui kõva häälega naerdes mürab, ringi jookseb, kiikhobuse selga ronib, jalgade lükatava autoga kimab ja DJ puldiga muusikat teeb, samal ajal peaga noogutades – seda kõike on nii vahva kõrvalt jälgida. Muidugi kaasnevad tema aktiivse iseloomuga ka ohtrad kukkumised ja komistamised, aga nendest saab ta ka umbes 5 sekundiga emme süles üle ja trall läheb edasi. Minu emme muidugi ütleb, et Mia Isabela on täpselt selline nagu mina lapsena olin. Ju siis saingi enda suguse lapse. Aga ei, ma olen väga rahul. Kuna ma ise olen ka väga elava loomuga ja aktiivne, siis väga rahuliku lapsega mul ilmselt hakkakski igav ja Mia seevastu suudab mind korralikult rakkes hoida. 😀

See aeg, mis saame issi kiire graafiku kõrvalt kolmekesi veeta on asendamatu

Meie kodu on väga mõnus. Kõik mis vaja on olemas ja ma ei ole siiani mitte millestki reaalselt puudust tundnud. Mia Isabelal on siin mõnusalt ruumi ringi joosta.  Kui see ainult igakord pärast koristamist justkui imeväel poole tunniga jälle sassis ei oleks… 😀 . Meil on umbes nii, et mina koristan ees, Mia käib tagant järgi ja tõmbab samad asjad jälle sassi. Siimul on seetõttu mulje, et ma kunagi ei koristagi, aga AUSÕNA koristan. Ükspäev otsustasin, et tõstan Mia toa ringi. Tema voodi oli täpselt radika ees ja mõtlesin, et kui selle sealt eest ära tõstan, siis ehk läheb tibu tuba ka natuke soojemaks. Mina olen hull sooja armastaja. See 22-23 kraadi, mis meil kodus on, on minu jaoks vähe. Ma tean, et enamike jaoks on see okei, aga minul näpud külmuvad ja nina ka jookseb. Peaksin vist saunas elama, et end hästi tunda. Mulle meeldiks kodus ikka lühikeste riietega käia ja et Mia saaks ka lihtsalt body väel ringi joosta.

Väike abiline koristamisel ja toa ümber tõstmisel

Igaljuhul, lootsin siis tema tuba ka ümber tõstmise abil soojemaks saada. Siim oli samal ajal koolis või tööl või koolitusel 😀 . Tal on nii palju praegu korraga käsil, et ma ei jõua järge pidadagi, ühesõnaga kodus teda polnud. Mia istus igal mööbliesemel peal, mida ma püüdsin vähegi liigutada ja muudkui säras. Riiulit aitas ise lükata ja lohistada. Oli tõeline väike abiline. Kui asi läks mänguasjade sorteerimisele, siis pärast poolt tundi asjade eraldi sorteerimist (millele järgnes Mia poolt asjade laiali viskamine), sain ma aru, et koos temaga mul see küll ei õnnestu. Tal oli nii põnev, kuna me leidsime ju mänguasjakasti põhjast nii palju mänguasju, mida ta nii ammu kätte saanud ei olnud. Kui ta lõpuks magama jäi, siis sain need ka sorteeritud ja sain tema toa lõpuks korda. Lisan ka pildid kui mõnus kõik sai. Uus mänguplats sai täpselt akna alla, tänu millele on tal päeval niii palju valgust.

Tibu tuba sai lõpuks siis selline

Lisaks oleme me vahepeal käinud ka kinos, pildistamas ja mängutubades. Kindlasti kirjutan ka nendest kogemustest esimesel võimalusel kui Miabel laseb. Ajaaa, ma sain eile teist korda tädiks. 🙂 Mu venna sai endale kaua oodatud pisikese printsessi, niiii lahe. Kuidas teie lapsed vahepeal kasvanud on? Kas suudate oma kodu kuidagigi korras hoida? Hea meelega kuulan, kuidas teil kõigil läheb. 🙂

Saadan soojad kallistused siia märkamatult saabunud talve 🙂

Jana

Posted by

Ma olen 25-aastane digiturundaja ja tantsutreener. Hetkel naudin täiskohaga emme ametit oma imearmsale tütrele Mia Isabelale.

One thought on “Mia Isabela areng ja toa ümber tõstmine

  1. Oeh,tean seda tunnet 😀 mul Keron saab 27ndal 1.a, kui saan koristatud siis healjuhul on korras 10min. Issi astub koguaeg mänguasjade pihta ja vannun 😀 Pallid meeldivad väga ka terve põrand on täis neid 😀 Aga tahab nii mängida koguaeg kellegiga (Kahjuks pole tema vanust last)

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s