Väikese kratiga kinos beebide kinopäeval

Juba raseduse ajal rääkis minu töökaaslane Kai emme ja beebi kino võimalusest. Kuna minul endal elavad kõik pereliikmed Pärnus ja Siimul Raplas, siis teadsime juba ette, et lapsehoidjaid meil ei ole ja peame ise hakkama saama, seega see tundus ideaalne võimalus koos lapsega kodust välja saada ja kinos käia. Reaalsuses ei olnud ma siiani kordagi sinna jõudnud. Ühe korra olin ma varem pileti ostnud, aga ma ei mäletagi mis põhjusel ei saanud ma sinna ikkagi minna. Ja kahjuks neid kinopäevi väga tihti ei toimu ka. Nüüd umbes kuu tagasi otsustasin ma uuesti uurida, et millal ja kus kinos selliseid päevi toimub. Kõigepealt leidsin Coca Cola Plaza “Beebiga kinno” ürituse ja ostsin sellele kohe pileti ära. Mustamäe kino “Emme ja beebi kinopäeva” ma tol hetkel veel ei leidnud, aga päev enne selle toimumist kirjutas mulle Renate, et tema beebi jäi haigeks ja kas me tahaksime Miaga kinno minna. Nii me siis otsustasime, et mis siis ikka, kinotame siis kaks päeva järjest.

IMG_6882

IMG_6865

Esimesel päeval olid meil Mustamäe Apollo kinos staaritoolid. Sellel päeval sai mulle selgeks, et kõige mõttekam on osta piletid esimesse ritta, kuna siis ma ei pea terve filmi treppidest üles ja alla käima nagu esimesel päeval juhtus. Muidugi oli see omamoodi vahva ja Mia Isabela oli väga rahul, ainult filmi nägin ma väga vähe ja sain rohkem trenni teha kui filmi nautida. Aga olgem ausad, õnnelik turniv laps on kordi lahedam ja mõnusam kinokaaslane kui nuttev laps, seega ma usun, et mul läks väga hästi. Kuna tegemist oli esimese katsetusega beebiga kinno minna, siis meil oli igaks juhuks issi kaasas, kes ei tulnud küll filmi vaatama, vaid otsustas arvuti kaasa võtta ning sööma ja tööd tegema minna samaks ajaks. Ta aitas meil enne kino snäkke osta ja Mial silma peal hoida. Mia läks seda kirjut kommivalikut nähes lausa hulluks, jooksis kommide ees edasi ja tagasi. Reaalsuses pidi ta leppima muidugi maitsetute popcorn’idega, mis talle muide väga maitsesid. Läksime umbes 15 minutit varem saali sisse ja Mia jõudis selle aja jooksul juba toolil istumisest ning popcorn’i söömisest ära väsida ja filmi alguseks meeldis talle rohkem juba ringi joosta. Isegi kaasa võetud mänguasjad ei pakkunud talle enam eriti huvi. Vahepeal sain ta ikka natukeseks sülle ja koos filmi vaadata, aga seda tõesti väheseks ajaks. Umbes 2/3 filmi oli möödas ja Mia oli täiesti väsinud. Andsin Mia issiga kaasa ja nad sõitsid koos koju magama. Kuna mina pidin nagunii pärast juuksurisse minema, siis vaatasin ma ise filmi lõpuni. Esimene kinos käik oli küll väga aktiivne, aga kuna jonn puudus, siis see mind ära ei ehmatanud ja otsustasin, et läheme järgmisel päeval ka.

IMG_6871

IMG_6899

Teisel päeval olin ma juba targem. Läksin välja puhanud lapsega, kes ärkas vahetult enne filmi. Läksime täpselt filmi alguseks, et Mia ei jõuaks taaskord enne ära tüdineda. Istusime esimeses reas, kuna seal ees olid mänguasjad, teised lapsed ja seega Miat ka hea jälgida. Muidugi tegime me taaskord mõned tiirud trepi peal, aga seda õnneks üsna vähe. Sel korral õnnestus mul teda natuke rohkem isegi süles hoida ja taaskord nautis ta suurima rõõmuga popcorn’i. Muidugi pean ma tõdema, et mõlemal päeval jõudis päris suur hulk sellest ka maha. Filmi vaatas ta täpselt nii palju kui alguses helid pihta hakkasid ja huvi tekkis. Pärast 5 minutit olid kõik teised lapsed palju põnevamad. Ta oli terve filmi aja väga heas tujus ja ausalt öeldes õnnestus mul sel korral isegi täiesti filmi vaadata.

IMG_6936.JPG

IMG_6939

Minu suurimaks rõõmuks suutis ta kuidagi oma joogitopsi lahti saada ja oma riided täielikult veega üle kallata. 😀 Olin täiesti kindel, et pole hullu, kuna panin hommikul paar puhast body ja ka püksid kotti kaasa, aga vahetusriideid otsides selgus tõsiasi, et pükse mul küll kahjuks kaasas ei olnud. Nii ma siis olingi seal otsuse ees, et kas mind huvitab, mida teised võivad arvata või mitte. Kuna samal seansil oli üks tore naisterahvas meid Miaga juba ära tundnud, siis mõtlesin korra, et kindlasti tunneb keegi veel ja siis kõik vaatavad, et issand mis ema ma olen. Ühesõnaga oli mul 2 valikut: kas jätta Mia märgade pükstega või siis vahetada body ära ja lasta tal ainult body väel filmi lõpuni olla. Noh, märgi pükse poleks ehk keegi niiväga märganud, aga body väel jooksmist küll ja selle viimase puhul ma kartsingi, et vaadatakse imelikult. Aga ma mõtlesin, et mida iganes, minu lapse heaolu on kordi tähtsam kui kellegi arvamus ja lasingi tal ülejäänud filmi aja mõnusasti body väel ringi tatsata. Kuna seal oli täitsa soe ja Mial oli tuju endiselt hea, tundus see parim valik. Muidugi juurdlesin ma ise terve aja, et mis siis nüüd edasi saab, et kuidas ma Miaga edasi saan liikuda. Kaalusin WC-sse minemist ja seal kätekuivati all pükste kuivatamist, aga siis mõtlesin, et ega Mia mul seal WC-s ei püsi ja kinosaali ka teda üksi ei saa jätta. Ega mul enne filmi lõppu ühtegi head mõtet ei tulnudki. Siis olin ma fakti ees ja pidin tegutsema. Panin Miale hetkeks märjad püksid jalga, jope selga, enda mantli keerasin talle puusade ja jalgade ümber, ise olin T-särgi väel ja jooksin kõrvale Postimajja H&M’i, kust ostsin talle hädaolukorras uued riided ja panin seal samas kohe selga ka. Tundus kõige lihtsam ja Mia tervisele parim lahendus. Väike vürts meie kinoseiklustesse.

IMG_6960

IMG_6975

 

Kokkuvõtvalt oli minu meelest päris vahva Miaga niiviisi aega veeta. Mulle tundus, et talle endale ka väga meeldis seal teises keskkonnas lastega mängida ning mina sain samal ajal filmi nautida. Üks mis kindel, nii pisikese lapse järgi pole mõtet filmi ka valida. Emmed võivad rahumeeli endale meelepärase filmi valida, kuna lastel on seal muud põnevat teha. Juba paari-kolme aastane laps ilmselt tahaks kindlasti multikat vaadata. Selle postituse kirjutamise keskel läksin ma muidugi kohe uuesti kinopäevi uurima ja ostsin piletid ära nii 8. kui ka 9.novembri beebipäevadele. Loodetavasti kohtume juba nii mõnegagi teie seast seal. Või siis kellel veel ei ole lapsi, 7. jaanuaril Nordea Kontserdimajas “Mamma Mia” muusikalil, kuhu ma ka täna pileti ostsin ja Kerliga naistekale läheme.

Palju siirust ja rõõmu,

Jana

Posted by

Ma olen 25-aastane digiturundaja ja tantsutreener. Hetkel naudin täiskohaga emme ametit oma imearmsale tütrele Mia Isabelale.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s