Isside tütred

Tsaukiii.

Eile oli isadepäev. See üks päev aastas, kus on kõigil meeles oma isa kõige tähtsamaks seada ja temaga koos aega veeta. Meie peres on nii emadepäev kui isadepäev alati väga tähtsad olnud. Juba siis kui meie lapsed olime, aitasid siis vastavalt kas ema või isa teisele osapoolele kõige erilisema hommikusöögi korraldada. Need päevad algasid alati elutoas kaetud piduliku lauaga. Nad teadsid alati, et enne nad ei tohi voodist üles tõusta, kui meie oleme lillede ja enda meisterdatud kinkidega neid äratama läinud ja meiega koos lauda kutsunud. Oeh, sellele tagasi mõeldes tuli kohe hea soe tunne sisse. Lapsepõlv on ikka nii mõnus, muretu ja täis soojasid hetki. Ma olen täiesti kindel, et ma õpetan ka Mia Isabelale samasuguseid traditsioone.

Eile hommikul kahjuks Mia Isabela oma issiga väga pikalt aega veeta ei saanud, kuna Siim pidi kooli kiirustama. Nad jõudsid koos ainult raamatut vaadata, Mia sai issile kingi üle anda (mida viies ta kukkus kõhuli, kuna kott oli tema jaoks liiga raske 😀 ) ja siis pidigi issi kooli tormama ja meie läksime tantsutrenni.  Tantsutrennist tagasi tulles hakkasin mina oma issile kooki tegema ja Mia tegi enda issile. See oli ausalt maailma kõige armsam vaatepilt. Kõik läks taldrikule plärts ja plärts. Muidugi pidi ta ka igast asjast enne ampsu võtma kui selle taldrikule pani, aga minumeelest seda armsam see kook lõpuks sai. Ta oli ise üleni täis, laud olid täis, aga samas oli ta ise niiiii rõõmus ja elevil. Ikkagi esimene koogi meisterdamine ja oma maailma parimale issile. Kook sai valmis, Mia issi jõudis koju ja pidimegi tegelikult kohe kiirustama Pärnu-Jaagupi poole, et ka minu issile head isadepäeva soovida. Me ei ole vendadega veel ühtegi aastat vahele jätnud, alati oleme leidnud selle aja ja talle külla läinud. Selline pereaeg on ikka meeletult tähtis ja mõnus.

IMG_8508

Siim oli Mia esimese koogi üle väga uhke

Aga tegelt ma ei tahtnud üldse rääkida, mida me eile tegime, vaid kirjutada, miks isad on nii erilised. Võtame näiteks minu isa. Ma arvan, et kõik kes vaatasid “Naabrist parem” saadet said veenduda, et ta on minu suurim tugisammas ja abiline. Ta pühendas end üle kuu aja täielikult meile, et aidata meil saada päris oma kodu. Ja kui aus olla, siis see ei olegi tegelikult kõige suurem ja üllam tegu, mida ta oma elus enda laste heaks teinud on. Mina ja mu vanem vend oleme tegelikult tema kasulapsed. Ta võttis 19-aastaselt endale 2 ja 3 aastased lapsed kasvatada, hoolimata oma noorest east ja sellest et sõbrad seda sel hetkel üldse suure hurraaga vastu ei võtnud. Ta on kõik need 23 aastat olnud mulle ideaalne isa, hoidnud mind, toetanud, armastanud tingimusteta. Ma ei ole hetkekski tundnud, et ta minu nooremat venda, kes on tema päris laps (kui üldse nii on hea öelda), kuidagigi rohkem oleks hoidnud kui meid kahte. Me olema alati tema jaoks olnud tema enda lapsed, tema liha ja veri. Vähemalt niiviisi on ta meid tundma pannud. Nagu isad ikka, siis on tema tahtnud meie lapsepõlve pakkuda palju lõbu, naeru, meelelahutust. Ta on mulle õpetanud, et tõeline isa on see, kes Sinu pärast muretseb, Sulle kõike eluks vajalikku võimaldab, Sinu jaoks igal hetkel olemas on, Sinust hea inimese kasvatab ja Sind tingimusteta armastab. Ta on meile lapsepõlves ja ka praegu täiskasvanueas nii palju pakkunud, et ma ütlen tema kohta suurima uhkusega ISA. Ta ju ongi üks suurte tähtedega ISA.

IMG_0898

Minu issi oli suur osa meie saate võidust. Ta oli meie jaoks 24/7 olemas ja aitas Siimul minu kõige keerulisemad ideed teostada

Ja nüüd siis Siim. Minu pisikese printsessi issi. Ma vaatan teda kõrvalt ja lihtsalt imetlen. Talle sobib isaroll niiii hästi. Ta lõbutseb Miaga ja samas ka õpetab teda suurima innuga. Mõeldes nende kahe vahelisele suhtele, tuleb mulle lausa kananahk peale. See on nii siiras, toetav, armastav ja hooliv. Ma võiksin lõputult neid mängimas jälgida, kuna ma näen alati nii palju naerukilkeid, läheduse pakkumist ja tarkuste jagamist. Ausalt, see paistab kilomeetrite kaugusele, kuidas need kaks inimest, üks suur ja mehine, teine pisike ja armas, suudavad üksteisesse ära kiinduda ja seda ka välja näidata. Ma olen nii rõõmus, et Siimu jaoks on Mia tõeline number üks. Kui ta on kodust ära, siis küsib ta päevas mitu korda, kuidas Mial läheb. Koju tulles on kogu ta tähelepanu Mia kallistamisel ja temaga tegelemisel. Ma näen, kuidas terve päev temast eemal on Siimu jaoks nii raske olnud, et ta püüab seda päevast alles jäänud ajaga korvata. Siim on suurepärane isa, kes teeks kõik, et tema pisike printsess oleks kõige rõõmsam väike laps maailmas.

Meie eilne isadepäeva hommik

Vot täpselt nii hästi ongi minul ja Mia Isabelal läinud. Me oleme täielikud isside tütred. Meil mõlemal on oma isadega niiii väga vedanud. Meid hoitakse, armastatakse, meie pärast muretsetakse ja meile ollakse toeks. Ma ausalt sooviksin, et terve maailm oleks nii hoolivaid ja hoidvaid isasid täis ja et mitte ükski laps ei peaks kasvama ilma isata. Või veel hullem, et keegi peaks kasvama isaga, kellel ei ole kunagi aega, kes ei sea oma last esiplaanile, kes ei mõtle sellele, kuidas oleks lapsel hea. Iga laps vajab isa armastust, see on hoopis teistmoodi kui ema armastus ja ema ei suuda seda kuidagi kompenseerida.

 

Armastage oma isasid ja hoidke neid,

Jana

 

Posted by

Ma olen 25-aastane digiturundaja ja tantsutreener. Hetkel naudin täiskohaga emme ametit oma imearmsale tütrele Mia Isabelale.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s