Soolaleib tuletas meelde lähedaste tähtsuse

Hei, armsad lugejad!

Möödunud nädalavahetusel võtsime me lõpuks aja, et kutsuda oma kõige lähedasemad sõbrad ja sugulased ning nendega koos meie päris oma kodu saamist tähistada. See on siiani nii uskumatu, et me ei peagi enam üürikorterist üürikorterisse kolima ja iga aasta 2 korda inimesi “soolaleivale” kutsuma. Kui nüüd kunagi peaksime veel ühe soolaleiva tegema, siis oleks see ilmselt sellepärast, et oleme valmis veel rohkem kodule ja aiale pühenduma ning päris oma majja kolima. Praegu on kuidagi veel see aeg, kus me mõlemad natuke veel jookseme pea laiali ringi ja proovime teha kõik endast oleneva, et mõne aasta pärast saaksime rahulikumalt elada ja rohkem perele keskenduda. Hetkel tundub see 73m2 korter meie pisikesele perele lausa ideaalne.

Meie
Parim kingitus lähedastele on neile pühendatud aeg

Kuna külalisi oli palju, siis jagasime soolaleiva kahele päevale – reedel kutsusime sõbrad ja laupäeval meie mõlema perekonnad. Niiviisi tundus, et õhku on rohkem ja jõuame mõlemad ka oma külalistega suhelda. Erinevalt sünnipäevadest, kus tavaliselt soovime ikka kinke rohkem iseendale kui tervele perele, saime me seekord tõesti väga palju vajalikke asju meie kui pere jaoks. Me arvasime, et soolaleiba pidades saame me lihtsalt ääretult palju häid emotsioone ja hetki oma kõige lähedasematega, aga meile endalegi ootamatult kujunes see meie jaoks ka materiaalselt väga kasulikuks ürituseks. Edaspidi kui meie kusagile soolaleivale läheme, siis küsime me ka enne, et mida pererahval reaalselt vaja on.

Parimad võimalikud kingid

Me saime kingituseks koju kõik asjad, millest me veel puudust olime tundnud, aga mille ostmiseni ise ei olnud jõudnud: veekeetja, võileivagrill, saumikser (millele oli boonusena kaasas uhke köögikombaini komplekt), sügav wokpann ja palju kasulikku Tuperware kaupa, puure ja trelli otsakesi. Lisaks veel palju ilusaid asju nagu rõdule imeilus pisike ja tihe kuuseke, üliilus suur jõuluehe elutuppa, jõuluvoolik, lauamäng, Miale raamat, erinevaid imeilusaid lilli, meie nimedega graveeritud pannilabidad. Minu jaoks oli kõige südamelähedasem kahe väga kalli sõbranna kingitud raamat, mis oli täis ühiseid pilte meie teekonnast ja juurde olid lisatud tsitaadid, mis meie ühist elu nii hästi kirjeldasid. Kohe nutt tuli peale. Ühesõnaga meie lähedased näitasid taaskord kui palju nad hoolivad sellest, et meil kõik vajalik ja ka ilus olemas oleks. Ja meie saime ka mõne tulevase väljamineku nimekirjast lihtsalt maha tõmmata. Me ei oskaks neid ilmselt ära tänadagi.

Mial oli mõlemal päeval nii vahva

See nädalavahetus oli tõesti täis naeru, rõõmu, helgeid hetki ja armsaid inimesi. Ma ei ole ammu nii palju naernud kui me tegime seda reede öösel. Meile armsad Külli, Anti, Maarit ja Tõnis jäid meile ööseks. Olime üle 1,3 aasta kõik kuuekesi koos ja saime taaskord tõestust kui hästi meil omavahel klapib ja kui tore võib lähedaste inimestega olla. Mina näiteks tõepoolest ja siiralt hindan oma sõbrannasid, kellega ma jagan oma elu häid ja halbu hetki ning kes on hoolimata vahemaast alati minu jaoks olemas. Sain taaskord tõestust, et ei tasu alahinnata oma lähedaste jaoks võetud aega, seda peaks ausalt tihedamini tegema. Meil ei saa ju eluaeg kiire-kiire olla, kuna niiviisi me ju tegelikult jätame kasutamata võimaluse nautida tõeliselt erilisi hetki. Kunagi ei tohiks aja puudumise tõttu jätta oma lähedastelt küsimata, et kuidas neil läheb. Laupäeval olid kohal minu ja Siimu perekonnad ja lähimad sugulased. Nendega saime arutada tulevase pulma küsimusi ja  eriti vahva oli, et pakuti nii lahkelt abi. Ja no… kui tihti siis tegelt minu ja Siimu perekonnad kohtuvad. On tore kui seda aeg-ajalt ikka juhtub, eriti kuna üks suguvõsa elab Raplas ja teine Pärnus. See on võib-olla minu kiiks, aga minu arust on oluline, et ka elukaaslaste perekonnad üksteist tunneksid ja läbi saaksid, kuna me peaks kõik kokku moodustama ühe perekonna (eriti pärast abiellumist).

Parim kink
Raamat täis siirust ja armastust

Kokkuvõtvalt oli korraldatud soolaleib igas mõttes üks positiivsuslaengut andev ettevõtmine / üritus, mis pani mind veel rohkem sõprade ja perekonna tähtsust hindama. Me oleme Siimuga tõeliselt õnnega koos, et meie ümber on nii maagiliselt head, hoolivad ja armastavad inimesed. Ma luban, et ma küsin nüüd veel tihedamalt kallitelt inimestelt, et kuidas neil päriselt läheb. Tehke teie ka seda ja usun, et juba varsti te näete ja tunnete kui palju rohkem ka teie vastu huvi tuntakse. Elu ei tohi kunagi olla liiga kiire, seal peab alati olema mõni hetk kallite inimeste jaoks.

 

Siirust ja headust,

Jana

Posted by

Ma olen 25-aastane digiturundaja ja tantsutreener. Hetkel naudin täiskohaga emme ametit oma imearmsale tütrele Mia Isabelale.

2 thoughts on “Soolaleib tuletas meelde lähedaste tähtsuse

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s