Mia Isabela läheb esimest päeva lastehoidu

Tsaukiii.

Täna kuidagi tekkis hetk, kus Mia Isabela magab, aga mina ei peagi midagi tegema. Otsustasin seda aega targasti ära kasutada ning jagada oma mõtteid ja hirme homse esimese lastehoiu päeva osas. Ma ei ole juba mitu ööd magama saanud jääda, kuna mõtlen, et kuidas ma ta sinna jätan? Kas ta on selleks valmis? Kas ma suudan lihtsalt ukse pealt minema jalutada? Kas ta lepib kasvatajaga? Kui kaua ta nutab? Kuidas teised lapsed ta omaks võtavad? Mida tal täpselt kaasa vaja on? Kas lastehoius peaks kasutama põllesid? Mitu komplekti riideid kappi kaasa panna? Kas nad pesevad seal hambaid ka ja kas hambaharja on ka vaja? Mis riietes tal seal mugav on? Kas meie ainsad jänku kõrvadega kindad, mida ta on nõus kätte panema, on piisavalt mugavad ka kasvatajale lapse riietumisel aitamiseks? Kuidas ta seal magama jääb kui ta praegu ei ole siiani nõus muudmoodi uinuma kui kaisus? Kuidas ta kohaneb võõra keskkonnaga? Ja kuidas ma ise suudan temast lahti öelda? Tema ju ei ole ainus, kes on emmesse kiindunud, vaid mina olen ju temasse ka. Ma ei kujuta ette, kuidas teie või teie lähedased on sellega siiani hakkama saanud?

dav

Mitu korda päevas vannis sulistada on Mia jaoks täiesti normaalne

Huuh, nii palju küsimusi keerleb peas, hoolimata sellest, et ta on homme seal ainult mõned tunnid ja osa küsimusi võiks kindlasti veel tulevikku lükata. Täna ma käisin talle isegi uusi riideid ja kummi nupsudega sokke ostmas, et tal oleks ikka ilusad ja korralikud riided selga panna. Ma ei teadnud, kas need õrnade toiduplekikestega riided, mis pesus maha pole tulnud ka selga sobivad sinna. 😀 Selle hala peale teil kindlasti tekib küsimus, et miks ma ta juba lastehoidu panen kui ma ise alles selline paanika hunnik olen ja ei tea kas Mia on valmis… sest et varsti peaks ju tööle minema. See vahva 1,5 aastat hakkab läbi saama, mil saab mõnusasti emapalga eest elada. Kuna meil on suvel pulmad tulekul, siis me ei saaks eelarvesse väga sellist auku lubada, et ma nüüd mõnda aega palka ei saaks. Ja no, olgem ausad. Ma lihtsalt tunnen, et ma vajan ise ka tööle minekut ja ajude ragistamist. Ma päriselt olen alati teinud oma turundustööd sellepärast, et ma armastan ja naudin seda. Mulle meeldivad väljakutsed ja tunne, et ma arenen. Ma olen nii väga igatsenud seda tunnet, et “jessss, ma sain sellega hakkama”. Ja et mitte väga isekas tunduda, siis on näha, et Mia hakkab ka väsima sellest ainult emmega kodus aja veetmisest. Loomulikult käime me koos õues, tantsutrennis ja mängumaadel mängimas, aga kindlasti oleks ta palju rõõmsam kui ta saaks omavanustega rohkem mängida. Ma näen, kuidas tal on juba igav kodus. Ta on niii elav ja tegus laps, et tal oleks vaja koguaeg midagi teha, aga kõik kodused mänguasjad on läbi mängitud, kõik nurgatagused ja pealsed läbi turnitud, raamatud kapsaks vaadatud ning isegi klotsidega loogikaülesanded tulevad juba mängleva kergusega. Me näeme, et tal oleks vaja tegusat aega teises keskkonnas omavanuste lastega.

dav

Oma kõige esimese sõbra Braithiga mängumaal

Ja muidugi see emmekas, sellest peaks ka kuidagi lahti saama. Võõras kohas käib ta ringi ainult emme näpu otsas ja ühelegi täiskasvanule ei lähe ligilähedalegi. Ta pole nõus olema mitte kellegi süles peale minu ja Siimu. Kui keegi läheb talle liiga lähedale ehk tema turvatsooni, siis tõmbub ta kramplikuks ja suunurgad vajuvad alla. Aga see on nii loomulik, kuna ta ongi koguaeg kas emme või issiga. Kui Siim on olnud pikemad päevad tööl või koolis, siis ei taha Mia vahel isegi tema süles ja lähedal olla, vaid kõike on vaja teha koos emmega. Meil ei ela kedagi piisavalt lähedal, kes saaks teda hoida. Ja nii me loodamegi, et lasteaias käies tekib tal usaldus ka teiste inimeste vastu peale emme ja issi ning ehk siis tekib lootus meil lõpuks Siimuga kahekesi ka midagi teha. Usun, et iga kuni 3 aastase lapse vanem, kellel ei ela sugulasi samas linnas, saab minu sõnu kinnitada, et suhtest, mis oli enne lapse saamist, ei jää palju järgi, kuna kogu tähelepanu on ühel armsal väikesel tegelasel. Tuleb väga palju pingutada, et hoida alles ka mehe – naise vahelist suhtlust, tunnet ja tõmmet. Ei tohi ennast väsimuse taha peita ja peab suutma lapse kõrvalt ka oma kaaslasele piisavalt tähelepanu pöörata ja hästi öelda. Vahel tundub see raske, aga kui seda suuta, siis need siirad naeratused ja kallistused, mida õhtuti üksteisele jagad, on seda väärt.

IMG_20180204_153540.jpg

Tsau emme, ma olen üksi söömises juba suht hea.

Ühesõnaga soovime, et Mia oleks iseseisvam ja et ta saaks enda vanustega mängida. Kindlasti ei plaani me teda 5 päeva nädalas hommikust õhtuni lastehoius hoida. Püüame nädala sees talle ikka vabu päevi vahele tekitada, et ta ei peaks nii pisikesena emme ja issi hoolest puudust tundma. Ta jääb meile prioriteediks number üks ja oma edaspidisel töövalikul pean ma kindlasti väga palju lähtuma sellest, kuidas ma saaksin olla selle kõrvalt ka hea lapsevanem. Töö- ja eraelu tasakaalus hoidmine on minu arvates õnneliku inimese võti, vaatame kuidas mina seda tulevikus suudan. Enne Miat olin täielik töönarkomaan, aga seda tõesti sellepärast, et ma olen alati teinud tööd, mida ma naudin. Mis vanuses laste kõrvalt üldse tavaliselt tööle minnakse? Olen aru saanud, et see 1 aasta ja 6 kuu vanuse kõrvalt tööle minek on ikka pigem erand (jep, tunnen end nats rongaemana). Kuidas te olete suutnud säilitada oma elu kvaliteedi ka ühe pereliikme palgaga, ilma et ta peaks end hulluks töötama? Nii palju huvi pakkuvaid küsimusi. 🙂

Loodan, et elame homse üle, ilma et me pisaratega Laagrit üle ei uputaks. Pehmod nagu me Miaga kahekesi oleme.

Kallistame,

Jana ja Mia