Kui raskeks osutus lapse kõrvalt uuesti tööle asumine?

Usun, et iga lapsega kodus oleva ema kuklas “tiksub pomm” küsimustega: huvitav, millal ma tööle pean minema? Kas me saame hakkama, kui olla 3nda eluaastani kodus? Kas ma olen vanasse kohta tagasi oodatud? Kas minu ametikoha ülesanded on muutunud? Kui ma lähen 1,5 aastase lapse kõrvalt, kas keegi tahab mind üldse tööle? Kas ma tahan samasse kohta minna? Või tahaksin mingisugust uuendust ja uude kohta minna? Kui minna uude kohta, kuidas siis lapse kõrvalt on? Kas mu laps on üldse valmis minust nii vara lahti laskma? Mis saama hakkab? Kas teha üldse oma ettevõte?

Suur laps
Kuidas need 1,5 aastat juba mööda said? (Foto: Kerli Halliste)

Huuh, just niiviisi see minuga oligi. Ja juba siis hakkas pihta kui Mia Isabela aastaseks sai. Loomulikult ma kaalusin ka varianti, et temaga kolmanda eluaastani kodus olla, aga ilmselt oleks Siim lihtsalt meie kõrval hulluks läinud. Me oleme Miaga mõlemad nii püsimatud ja aktiivsed, et me ei suutnud enam kauem siin nelja seina vahel kahekesi. Tundus, et me oleme mõlemad valmis mingiks muudatuseks elus. Ja minu rõõmuks ma nägin, et Mia oli valmis lastehoidu minema, seal uusi asju kogema, õppima ning teiste lastega mängima. See võttis minult kohe ühe kõige suurema komistuskivi ära ja sain aru, et 3 aastat mul üksi küll pole mõtet kodus istuda. Ja tegelt oleks vaja ju pulmadeks ka raha koguda, mingite laenude peale me ei plaaninudki mõelda. Siis hakkasin ma kaaluma, et teeks oma ettevõtte, kuna olen ometigi ju üle 5 aasta digiturunduse spetsialistina juba töötanud ja tööd saaks ka kodust teha. Vot seda mõtet kaalusin ma tõesti kaua… aga tulemusena ma tundsin, et tahaks ikka  palgatööle minna, et pärast 1,5 aastat uuesti endale kõik teadmised ammutada… ja eks ma tulevikus saan ju mõelda, et kas see oma ettevõte oleks siis parem siin agentuuridest üleküllastunud Eestis.  Ühesõnaga sain otsustatud, et lähen tööle.

Uus otsus… kuhu tööle minna. Nüüd on ju ka laps ja eelkõige tuleb arvestada tema vajadustega. Eriti nii pisikese 1,5 aastase lapse puhul. Teadvustasin endale, et mul peab olema võimalik vajadusel tema jaoks olemas olla ja tööaeg võiks olla paindlik (saaks vajadusel kasvõi öösel kodus tööd teha, kui laps vajab päeval tähelepanu). Minu õnneks on ka Siimul paindlik töö ja ta ei pea teisipäeviti ja reedeti kontoris olema, seega saab ta nendel päevadel Miaga kodus olla ja tema kõrvalt tööd teha. Niiviisi jäigi Miale 3 lastehoiu päeva nädalas, mis õnneks vähendab ta koormust. Mäletasin, et eelmises kohas olin ma tihti üle 10h tööl, kuna lihtsalt nii palju oli teha ja mina töönarkomaanina ei osanud tol hetkel pidurduda ka. Samas praegu ma teadvustan, et lapse kõrvalt nii ei saa, tema ei tohi kannatada.

Laps
Laps on siin elus kõige tähtsam. Tema siirust ja lootusi peab oskama hoida. (Foto: Kerli Halliste)

 

Käisin eelmises töökohas uurimas, et kuidas minu ametikohaga on. Sain aru, et töö iseloom on väga palju muutunud ja minu armastatud loomingulisusest on alles ainult raporteerimine. Samuti öeldi mulle, et neil on nii palju tööd ja lapse kõrvalt oleks ilmselt liiga stressirohke. Ja et haiguspäevi väga lubada ei saa, kuna keegi teine ei oska selle ametipositsiooni tööd. Loomulikult öeldi, et minu soovil ma ikkagi saan sinna tagasi minna, aga ma tundsin otsa ees silti “LAPS” ja ma tõesti ei tahtnud tõestama hakata, et ma suudan lapse kõrvalt sama ideaalne töötaja olla. Ma ei tahtnud lapse arvelt pikki tööpäevi teha ja tema haigusi ignoreerida. Loomulikult olin ma meeletult kurb ja löödud, kuna kui Sa tajud, et hoolimata Su meeletust tööst, sellest et Sinuga oldi puhkusele minnes rohkem kui rahul, siis Sind ei peeta enam sama väärtuslikuks ainult sellepärast, et Sul on laps. Kas siis tõestada, et ma olen sama töötaja või siiski mõelda lapse heaolule? Ma tundsin, et viimane on olulisem. Ja loomulikult oli otsustamisel tähtis roll ka sellel, et minu ametikoht ei olnud enam sisuliselt sama. Mulle ei meeldiks igapäevaselt ainult aruandlusi teha ja raporteerida. Ma saan selle vajalikkusest aru, aga minu isiksus lihtsalt vajab seda loomingulisuse valla päästmist ja suurema vastutuse andmist. Ja ka tarbijakaitseamet oli finantsreklaamid tugevalt kullipilgu alla võtnud, mis tähendas et reklaami sisud ei võimaldanud enam mitte mingit loomingulisust. Need kõik asjad kokku panid mind mõtlema, et ei, see ei ole enam minu jaoks. Aga samas ka tundma, et kui ma ei ole lapse pärast avasüli oodatud ettevõttes, kus ma veel 10 päeva enne sünnitamist poolikut kodulehte lõpetasin, minuga ülirahul oldi terve aja, siis kuidas suhtutakse minusse veel mõnes teises ettevõttes.? Kas mul ongi nüüd otsa ees silt “LAPSEGA” ja keegi ei tahagi mind enam kunagi. Teised ettevõtted ju ei tea ka, missugune töö armastaja ja rügaja ma olen. Igasugune eelis teiste kandidaatide ees puudub, aga samas on suur miinus – LAPS, kes võib haigeks jääda.

Kõiges koos
Oleme alati nautinud koos olemist (Foto: Kerli Halliste)

Rääkides tuttavaga, kes töötas töötukassas, kuulsin et sealt uksest voorivad sisse ja välja hunnikutes minusuguseid emasid, kellel on laste pärast raske tööd leida. Ja noh… eks siis ikka natuke tõmbas nukraks küll. Igal juhul võtsin end kokku ja hakkasin töökuulutusi otsima. Leidsin ainult 2, mis mind kõnetasid. Koostasin mõlema jaoks eraldi motivatsioonikirja ja CV. Mõlemasse kohta kutsuti ka vestlusele, mis toimusid kusjuures samal päeval. Esimesena käisin G4Sis ja mul olid nii head emotsioonid, et ma olin lihtsalt täiesti müüdud. Ma teadsin, et sinna ma tahan tööle minna. Kuna esimene intervjuu oli tööandjana lati nii kõrgele tõstnud, siis teisest intervjuust ei suutnud ma kahjuks mitte midagi muud positiivset kaasa võtta kui selle, et loomingulises grupitöös ma sain teada, et hoolimata 1,5 aastast kodus oskan ma lisaks mähkmete vahetamisele ikkagi veel turundusalaselt ka mõelda ja mu loomingulisus ja lennukus on veel alles. Minu õnneks see üks ja ainus koht, mille ma olin oma soovides välja valinud, oli minuga koostööst sama vaimustuses kui mina nendest. Ja niiviisi õnneks minu murepilv hajutatigi. Ma sain aru, et on olemas ettevõte, kus mõeldakse, et suurettevõte peab suutma võimaldada oma töötajal vabu päevi võtta ja samal ajal teda asendada – ei ole nii, et haige ei tohi või ei saa olla. Ning et paindlik töögraafik on täiesti olemas. Ausalt, see oli kergendus ja lootusekiir. Olin Miaga veel nädalakese kodus, käisin temaga 2 korda spaas puhkamas, võtsime viimasest koos olemise nädalast viimast ja asusingi tööle.

G4S
Minu senise elu kõige lemmikum töökoht – G4S

Tahaksin tegelt teiega üleüldse rohkem jagada oma esimeste töönädalate emotsioone, aga kuna see postitus on juba liiga pikaks läinud, siis teen seda järgmises postituses. Selle postituse eesmärk on aga öelda, et ärge jääge koju konutama kui te tunnete “LAPS” silti otsa ees. Kui te tõesti siiralt tahate tööle minna, siis kirjutage üks väga põhjalik motivatsioonikiri ja saada see koos CV-ga ettevõtetesse, kuhu tahaksid väga tööle minna ja mida Sinu senine töökogemus võimaldab. Kui sa siiralt tahad, Sul silm särab ja Sa oled pädev, siis Sa suudad ka uues kohas tõestada, et sa võid olla väga hea töötaja. Kindlasti on ettevõtteid, kes ütlevad lapse pärast ära, kuna muretsevad olukordade pärast, kus kõik on haigete lastega kodus, aga nagu näha, siis on ka ettevõtteid, kes mõistavad igapäevaelu ja suudavad kuidagi selle rütmis siiski liikuda ja toimida. Mina olen näiteks praegu oma elu parimas töökohas ja kollektiivis. Uuendused elus on värskendavad. Kõik juhtub siin elus põhjusega.

Saadan teile lootust ja headust,

Jana

Posted by

Ma olen 26-aastane G4S Eesti turundusspetsialist ja Avis Utilitas Rapla cheerleaderite tantsutreener. Lisaks naudin emme ametit oma imearmsale pisikesele tütrele Mia Isabelale ja elukaaslase rolli ülitoetavale Siim-Stenile. Me saime üldsusele tuttavaks kui võitsime oma perekonnaga 2017.aastal saate "Naabrist parem". Meie pere armastab sporti, koos puhata, siiraid inimesi, põnevaid väljakutseid ja aega üksteise seltsis. Blogis kajastame igapäevaelus esile kerkivaid teemasid, pulmade planeerimist, Mia Isabela arengut ja suhete teemasid.

3 thoughts on “Kui raskeks osutus lapse kõrvalt uuesti tööle asumine?

  1. Väga tubli! Sinu sihikindlus viis sihile! 🙂 Super oli lugeda seda, kuidas Sa ei andnud alla just sellega, et keskendusid eelkõige Mia heaolule! 🙂

    Meeldib

  2. Oeh,ma olen juba kuuaega otsinud tööd aga pole leidnud või siis tööajad ei klapi lastehoiuga 😦 Tunnen et mõistus saab otsa ning mees ka välismaal tööl,pole kedagi kes lapsele läheks järi ning ämmale ei saa loota 😦

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s