Tseremoonia – kõik ilus sai alguse

Armsad!

Eelmise postituse lõpetasin sealt maalt, kus pugesin Siimu kaissu. Meie kohale jõudes olid kõik külalised juba kohal. Kõigil, kes kohale jõudsid, oli võimalik kostitada end aiakärus oleva jää sisse asetatud FRUUTI smuutiga. Leidsime Siimuga, et külalised on sättimise ja kaugele sõitmise tõttu kindlasti unustanud süüa ning selleks, et tseremoonia, õnnitlemine ja ühispildistamine valutult läheks, sooviksime pakkuda külalistele midagi, mis täidaks kõhtu, oleks kergesti tarbitav ja samal ajal ka tervislik. Kõikidele nõudmistele vastas suurepäraselt smuuti ja seega saigi meie külalisi tervitavaks vahepalaks imemaitsev FRUUTI smuuti. Algul oli meil plaanis tseremoonia teha peopaigast eemal ja anda smuuti külalistele pulmarongi tee peale kaasa, aga kuna vahetasime peopaika, siis jäi algne planeeritud tseremooniapaik liiga kaugele. Külalistelt saime FRUUTIDE idee eest palju kiita ning neid tarbiti nii enne tseremooniat, löödi õnnitlemisel koksu, õhtu jooksul leidus neid pea kõikidel laudadel ning ka pulmapeo teisel päeval kadusid alles jäänud smuutid sekundiga. Usume, et see oli üks häid ideid meie pulmas, mis tegi külaliste jaoks saabumise mõnusamaks ning kes ei soovinud alkoholi, said ka natuke troopilisemaid maitseid juua.

44401510071_88c560d193_o

Külalistele hea esmane kõhutäis – imemaitsev FRUUTI smuuti (Foto: Aiki Võtti)

Pruutneitsid, isamehed ja minu issi ootasid meid teistest teisel pool küüni, et meiega koos altarini jalutada. Saabumine oli nii ärev ja mõnus. Kõigepealt jalutas Siim koos isameestega, kellele järgnesid minu imeilusad pruutneitsid ja viimasena kõndisin mina koos issiga. Taustaks laulis meile kallis Siimu onupoeg Silver imeilusasti kitarri saatel meie valitud „Truly madly deeply’t“. Kõik külalised vaatasid õndsate naeratustega.

44401506391_773e08c8eb_o.jpg

Meie inimesed (Foto: Aiki Võtti)

Minu kõige lähedasemad sõbrannad mind saatmas, eluaeg oma printsessina hoidnud issi mind käe otsas unistuste abikaasani viimas, kallite inimeste pilgud seda kõike vaatamas ja kõrvus helises minu üks lemmik armastuslaule olulise inimese poolt laulduna – minu emotsioonid igaljuhul ei pidanud vastu. Terve tee mul pisarad voolasid, seda muidugi siirast õnnest, rõõmust ja tänutundest, et minu ümber on nii imelised inimesed ja et nad kõik on tulnud jagama meie elu kõige kaunimat hetke ja on võtnud vaevaks meie nimel pingutada. Tundsin, kuidas issil oli ka ärevus sees, aga samas oli ta nii uhke. Ütles, et tal oli tükk tegemist, et ise ka mitte nutma hakata. Usun, et see jääb üheks meie hetkeks – isa ja tütre hetkeks.

43684036744_e038384c61_o

Tseremoonia alguseks olime me ametlikult Siimuga ju juba abielus, aga tegelikult seda õiget tunnet veel ei olnud, kuna lihtsalt allkirja andmine ei olnud päris see. Palusime tseremoonia läbi viia meie pulmaisal Andres Tormil. Ta ütles niii palju õigeid asju, mis panid kindlasti paljusid meie lähedasi mõtlema ka enda suhete toimimisele. Siiani, kui ma suudan öelda midagi, mis Siimul emotsioonid keema ajab, siis kõik sõbrad kordavad kerge huumoriga Andrese öeldud tarkusetera: „nendel hetkedel mõtle armastusega, Siim, armastusega.“ Meie tseremoonia ei olnud kindlasti klassikaline. Selles oli parasjagu häid mõtteid, aga sellest ei puudunud ka meile omane huumor. Andres viis selle tõeliselt eriliselt läbi – tseremoonia oli tõeliselt meie nägu.

30533498578_6aed492570_o

Siimu vanne oli nii südamlik ja armas, et ajas mind nutma (Foto: Aiki Võtti)

Kuna me allkirju ei andnud, siis olime mõlemad ette valmistanud üksteisele vanded. Kuna pulmapäeval on nii palju emotsioone, siis leppisime varakult kokku, et võime vanded paberilt ette lugeda ja nii me tegimegi. See ei kahandanud kuidagi sõnumi väärtust. Siimu vande ajal hakkasid mul pisarad jälle voolama. Sain veelkord kinnitust, et minu vastas on imeline inimene, kes väärtustab mind, meie suhet ja hoiab mind terve ülejäänud elu nagu printsessi. Pärast vandeid panime sõrmused sõrme. Olime koguaeg soovinud, et Mia need tooks, samas kartsime, et äkki ta pillab need maha või paneb nendega jooksu. Aeg kadus ka kuidagi käest pulmade ümber korraldamisega ja me ei jõudnudki sõrmuse padja ostmiseni. Aga nagu lõpuks välja tuli, siis oligi kõik hästi. Sõrmused pandi algsesse valgesse Mati Kullaäri karpi ja Mia Isabela sai need ohutult meieni toimetada.  Ta muidugi tegi natuke nalja ka. Issi (loe Siim) hakkas karpi võtma ja Mia hüüdis „ei, emme“. Kõik said mõnusa pisikese naerupahvaku. Aga kuni sõrmuste toomiseni ja ka pärast seda istus ta rahulikult vanaema (minu emme) süles ja jälgis armsalt olukorda, justkui olekski aru saanud, et tema emmest peab ka Palm saama. 🙂

29464080427_b0b08f92d0_o

Meie pisike musirull vanaema julgustusel sõrmuseid andmas (Foto: Aiki Võtti)

Tseremooniale järgnesid traditsioonilised õnnitlemine ja ühispildistamine. Andres oli pulmaisa, kes suutis eranditult kõigilt piltidel suured naeratused välja meelitada. See peen huumor, millega ta tervet pildistamise aega rikastas, pani külalised naerma ja end vabalt tundma. Tal oli ka palju häid ideid, mis tegi kindlasti Aiki jaoks ka pildistamise lihtsamaks. Kui tseremoonia ajal oli Mia ilusti vanaema süles, siis terve õnnitlemise istus ta minu süles käe peal. Kujutate ette, et võtate 15cm tikk-kontsadel seistes 120 kallistust vastu ja hiljem lööd 120 korda pokaale kokku niiviisi, et 12 kg on Sul koguaeg süles? See oli päris mõnus trenn, aga samas niiii eriline, et Mia meiega neid hetki jagas. Ma ei suutnud sel hetkel isegi mõelda sellele, et ma ei suudaks või ei saaks – kõik tundus nii loomulik.

44472560531_9d49016483_o.jpg

…ja kahest perekonnast saigi üks (Foto: Aiki Võtti)

29534294457_75cfe3bdda_o.jpg

Pruutneitsid ja isamehed. Ilma nende kallite sõpradeta ei oleks me täna need, kes me oleme (Foto: Aiki Võtti)

Tseremoonia osa lõpetas nime ära saatmine. Olime otsustanud seda teha teisiti. Tahtsime, et kõik meie külalised saaksid sellest erilisest sündmusest osa. Tellisime kõikidele külalistele valged ja sinised õhupallid (biolagunevad) ja meile endale minu nimetähtede jagu kollaseid. Kirjutasin meie õhupallidele oma vana perekonnanime peale ja saatsime kõik koos heade mõtetega need teele – külaliste õhupallid minu nime ära saatmas. See vaatepilt oli tõeliselt ilus ja ka külaliste rõõmsad näod sel hetkel olid nii siirad ja armsad. Minu jaoks oli nii eriline, et kõik meile tähtsad inimesed olid osa minu nime vahetamisest.

43881407924_4abd9a73ca_o

Saatsime nime ära mittetraditsioonilisel viisil (Foto: Aiki Võtti)

43753930764_bbddeb1ba4_o

Kõik meie inimesed ❤ (Foto: Aiki Võtti)

Juba järgmises postituses näitan, missugune lihtne, aga armas nägi välja meie peosaal, mis oli meie eriline kingitus külalistele, kes tegi meie imeilusad kaunistused ja kes pakkus toitlustust.

 

Aitäh, et olete meiega!

Jana

 

 

Posted by

Ma olen 26-aastane G4S Eesti turundusspetsialist ja Avis Utilitas Rapla cheerleaderite tantsutreener. Lisaks naudin emme ametit oma imearmsale pisikesele tütrele Mia Isabelale ja elukaaslase rolli ülitoetavale Siim-Stenile. Me saime üldsusele tuttavaks kui võitsime oma perekonnaga 2017.aastal saate "Naabrist parem". Meie pere armastab sporti, koos puhata, siiraid inimesi, põnevaid väljakutseid ja aega üksteise seltsis. Blogis kajastame igapäevaelus esile kerkivaid teemasid, pulmade planeerimist, Mia Isabela arengut ja suhete teemasid.

2 thoughts on “Tseremoonia – kõik ilus sai alguse

  1. Te olete imeline paar ja alati on super tore lugeda teie blogi! Need postitused on nii emotsionaalsed, et võtavad endalgi pisara silma! Imelist ja pikka armastust teile täiuslik perekond😊

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s