Kuidas me ilma siimuta reisile läksime?

Heihei.

Oleme Mia Isabelaga juba teist korda ilma Siimuta reisil. Kui esimesel korral helistas minu issi mulle ja ütles, et kohe-kohe peaks ära otsustama, kas tulete reisile (tookord läksime Kreetale), siis seekord helistasin mina hoopis issile ja ütlesin, et me tahaks minna Miaga reisile, suht kohe… ja kas ta oleks valmis ka kaasa tulema.

Korra paistis, et ei saagi enne beebi sündi reisile

Olen juba mõnda aega tahtnud lihtsalt sooja ja teist keskkonda, aga kodu ehitamine on võtnud oma aja ja raha. Lisaks ei ole me kuidagi Siimuga puhkuse graafikuid klappima saanud. Selle aasta algul võtsin ma endale eesmärgiks koguda perereisiks raha, et me saaksime hiljemalt aprilli algul kusagile minna, kuna siis on ikka väga viimane aeg, mil ma rasedana reisida julgeks. Kui aga Siimu puhkuse graafik selgus, siis ei olnud seal piisavalt pikka auku, et ühte välismaa reisi sinna mahutada ja broneerisime endale 3 ööks hoopis spaa. Üsna kohe pärast seda tuli aga Siimule pakkumine hakata lisaks ka naiste A-koondise väravavahtide treeneriks, mis oli talle karjääri mõttes väga magus pakkumine ja loomulikult võttis ta selle ka vastu. See tähendab aga seda, et tal on mitmel kuul pikemad perioodid, kus ta sõidab koondisega välismaale võistlustele. Algul olin selle üle veidi kurb, et kuidas me siis nii pikalt ilma temata saame, kuna me pole ju absoluutselt harjunud niiviisi. Aga elus ja paarisuhtes tuleb teha valikuid, üksteist toetada ja teineteise arengule ainult hoogu anda.

Juba lennukis tuli vanaisal Mia Isabelaga värvima asuda

Nii kui me saime 14.veebruaril tema esimesed reisikuupäevad teada, hakkas mul peas linnuke põlema. Et kui Siim läheb 9ks päevaks Walesi ja Sfääri saartele, siis miks ei võiks meie Mia Isabelaga ka kusagile samal ajal reisida. Niiviisi on terve pere kusagil reisil, keegi ei oota kedagi kurvalt kodus, raha kulub ühe täiskasvanu võrra vähem (sorri, kallis) ja meie saame Mia Isabelaga enne veel mõnusasti emme ja tütre aega veeta, kui ta endale väikese õe saab. Pealegi on ta juba pool aastat kohvrit pakkinud ja oodanud, millal emme selle reisiraha lõpuks kodu ehitamise kõrvalt kokku kogutud saab. Hakkasin kohe pakkumisi vaatama ja leidsin Egiptuse reisi täpselt samadeks kuupäevadeks, mil Siim ka ära on. Ja see mahtus ära ka sellesse eelarvesse, mille olin suutnud kahe kuuga kõrvale panna. Olin ju plaanitud 4 kuu asemel ainult 2 kuud koguda jõudnud.

Kiire otsus ja tegutsemine

Nüüd oli vaja leida ainult veel reisikaaslane. Tegelt sellega oli lihtne… helistasin kohe issile, kuna oleme temaga juba 3 korda viimastel aastatel koos reisinud (Türki, Kreetale ja nüüd Egiptusesse), tal on nii minu kui ka Mia Isabelaga hämmastav klapp, Siim usaldas oma raseda naise ja kolme aastase tütre ainult koos temaga reisile ja kuna issi on ise ettevõtja, siis oli tal vaja nõusolek saada ainult iseendalt. Küsisime veel samadeks kuupäevadeks paari hotelli pakkumist ja juba paar tundi pärast idee tekkimist oligi reis broneeritud ja makstud. Enam tagasiteed ei olnud. 🙂 Või siiski…

Mia Isabela nimetab basseine spaaks 😛

Ja veel takistusi…

Paar päeva peale suht viimase hetke emotsioonireisi ostu suutsime me Mia Isabelaga ju mõlemad niiviisi haigeks jääda, et olime lausa haiglas. Õnneks olime me ära teinud reisikindlustused ja mõtlesime iga päev, et ei tea, kas me saame üldse piisavalt terveks, et reisile minna. Korraks hakkas juba tunduma, et me ei saa isegi haiglast piisavalt kiiresti välja. Mõtlesime, et kuidas me Miale seletame, et no, ikka vist ei saa nüüd reisile, mida Sa nii kaua oodanud oled. Ja kuna varsti sünnib beebi, siis ilmselt ei saa lähima aasta jooksul kusagile palmi alla basseini sulistama. Aga õnneks kadus Mial seest kuulates vilisemine ära ja saime mõned päevad enne reisi haiglast välja. Nüüd oli vaja ainult meil Siimuga vanematena otsustada, et kas on hea idee reisile minna, kui Mia täitsa terveks ei saa. Otsustasime, et ilmselt ta saabki soojas paremini terveks kui Eesti kehva ilmaga.

Nagu varasematest takistustest veel vähe oleks, siis tuli ka see hirmus koroona paanika Eestis, kus järjest kõiki testiti. Pooleks päevaks me Siimuga juba mõtlesime, et äkki me Mia Isabelaga ei peaks lendama, kuna oleme riskigrupp. Siis aga jõudsime selleni, et Siim peab töö pärast nagunii lendama ja isegi kui meie jääks koju, oleks seal õnnetud, võib tema ju lennujaamast meile samamoodi selle tuua. Lisaks tulime me Egiptusele tšarterlennuga ja tänu sellele tundus, et on väiksem tõenäosus, et suvalistest riikidest koroona haigeid reisijaid meie lennukisse satub. Ostsime apteegist käte desifitseerija, et sellega käed lihtsalt puhtana hoida. Ausalt, tänu taevale, et me nii otsustasime. Meie lennukis olime me ainsad, kes köhisid või kuidagigi haiged paistsid. Ja no siin reisil olles paistavad küll kõik rõõmsad, säravad ja terved inimesed, kes võtavad soojast ilmast, merest ja ohtrast toidust viimast. Täna on sooja 30 kraadi ja keegi ei kurda ega muretse siin ühegi koroona üle. Ausalt öeldes oli siia lend hea võimalus sellest eestlaste paanikast välja saada. Loomulikult ma ei reisiks hetkel Hiina, Põhja-Itaaliasse või mujale riskipiirkonda, aga siia tulek oli küll siiski õige otsus. Soojas ei pidanud see viirus ju hakkama saama ka.

Ja veest saame välja ta alles siis kui päike on täiesti loojunud

Reisidest ka natuke

Oleme Siimuga iga päev suhelnud ja tal on ka kõik hästi. Ta on tiimis küll uus liige, aga tunneb end seal juba hästi ja vabalt, kuna kõik inimesed on professionaalsed ja positiivsed. Just arutasime, et tal on ka mõnes mõttes nagu aktiivne puhkus, millega ta tegelikult raha teenib. Kuna jalgpall on terve elu olnud ta kirg, siis ma usun, et ta naudib hetkel täiesti omas maailmas olemist, selles arenemist ja uute väljakutsetega hakkama saamist. Ja loomulikult ka seda, et saab natuke aega perest eemal olla, kuna nagu me kõik teame, siis lapsevanema roll ei ole kerge ning on hea sellest ka vahepeal natuke puhata. Teised riigid ja keskkond teevad selle eemal olemise ilmselt huvitavamaks ka.

Mina ise olen ka saanud mõnusasti puhata, kuna nagu ma juba üleval mainisin, siis on Mia Isabelal oma vanaisaga meeletult hea klapp. Nad on alati niii hästi läbi saanud. Alati kui vanaisa meile külla tuleb, on Mia kohe tema juures ja laseb temast lahti alles siis, kui vanaisa tõesti ära peab minema. Siinsel reisil on üsna samamoodi. Loomulikult on mõned emme vajamise hetked, aga enamasti ta lõbutseb koos vanaisaga. Naersime Siimuga, et mul issi vajab puhkust pärast puhkust. 😀

Päike on nii tugev, et suutsin end esimesel päeval juba täiesti ära põletada

Ühesõnaga siin me siis oleme. Hoolimata mõndadest kirjadest, ei ole ma uut meest võtnud ega Siimu reisilt maha jätnud, vaid me kõik saame puhata täpselt niiviisi, nagu meile hetkel võimalik on, meeldib ja parem tundub. Reisi lõpus teen kindlasti reisist ja hotellist pikema postituse, kuna ka hotelli kohta on juba palju küsimusi tulnud. Loodetavasti oleme reisi lõpuks puhanud, pruunid ja haigusest täiesti vabad, et mina saaksin veel oma 1,5 viimast kuud tööl endast maksimumi anda ja Mia Isabela üle 3,5 nädala lasteaeda minna, kus tal nii väga käia meeldib.

Saadan päikest ja soojust!
Jana