pärast sünnitamist Enda välimusega rahu saavutamine

Naised on imelised. Nad kannavad üheksa kuud enda kõhus pisikest imet ja toovad ta ka ilmale. See on kohati lausa uskumatu, et inimkeha selleks kõigeks võimeline on. Pärast sünnitamist ütlesin Siimule ka, et vauu, naised ja nende kehad on kõikvõimsad. Sel hetkel tundsin enda üle suurt uhkust. Samas see uhkuse tunne enda keha üle kipub juba õigepea igapäevaelus ununema. Usun, et paljud naised, nii nagu ka mina, soovivad alateadlikult kohe pärast sünnitamist samasugused välja näha nagu enne rasedust. Eks hormoonid, harjumine uue olukorraga ja emotsionaalsus teevad ka siin oma töö ja on kergem enda suhtes liiga kriitiline olla.

Minu puhul oli sünnitamisest möödas kõigest 3 nädalat, kui ma juba unistasin, et saaksin tagasi enda endise keha. Eks minus on olemas ka üsna tugev ratsionaalne külg, mis ütleb, et kehal tuleb lasta puhata ja see on loomulik, et keha nii kiiresti ei taastu… aga emotsioonid saavad ikka võitu. Ma ei tea, kas asi on selles, et kodus olles on rohkem aega üle mõelda. Või hoopis selles, et ka üleüldse enda eest hoolitsemine jääb beebi kõrvalt unarusse. Põhiliseks riideesemeks on dressid ja t-särk, meigiasjad on kusagil vannitoa kapi sügavuses ja kõige tavalisemateks soenguteks on krunn või hobusesaba. Tööl käies paratamatult hoolitsed enda eest rohkem ja võrreldes selle endise minaga on ju vahe suur.

Need nunnupallid on igasugust keha muutust muidugi väärt

Pärast Mia Isabela sündi läksin ma üsna ruttu treeneriks tagasi ja tänu sellele tegin stabiilselt nädalas mõned korrad trenni. Ma ei tea, kas tänu sellele või siiski ka 4 aastat nooremale eale kadusid kilod ludinal ja keha läks ilusti vormi tagasi. Lausa nii vormi, et pärast Naabrist parem saate võitu lugesime kommentaaridest, et ma olen raudselt joodik või vähihaige, kuna muidu inimesed nii kõhnad pole. Novot siis. 😀 Igal juhul paneb see mulle endale sisemiselt ka sel korral pinged peale, kuna miks siis sel korral nii pole???. Kaalu mõttes ma tegelikult ei olegi väga raskem kui enne rasedaks jäämist, aga just see vormist väljas olek teeb mind õnnetuks. Läksime isadepäeva pildistamisele ja pea iga kleidiga tundus mul raseda kõht ees olevat. Igapäevaselt peidan ma seda enda laiade t-särkide alla, aga igal pool ju nii ei saa käia. Ja sellest tselluliidist tahaks ka kuidagi lahti saada. Ma olen alati enda suhtes keskmisest kriitilisem olnud, aga enda kehaga olen ma enamasti õnneks saanud rahul olla.

Kuidas end motiveerida?

Aga teate kui raske on end kodus motiveerida…? ma pole üldse see inimene, kes kodus üksi võimleks ja isegi üksi jooksma minek nõuab minult väga palju. Selles osas olid need tantsutrennid mõnusaks kohustuseks. Ami Ariana kõrvalt aga kusagile linna trenni minna tundub ka hetkel üsna raske, kuna ta on väga emmekas ja no, sööb ka ainult rinnapiima. Isegi kui me talle aegajalt püreed anname, siis soovib ta ikka piima ka üsna kohe juurde. Ehk siis nokk kinni saba lahti.

Õnneks olen ma suutnud end vähemalt juba mõnda aega õue jalutama ajada. Ilmselt poleks ma ka seda iseenesest ette võtnud, nii et aitäh, Reztart Eesti, et mulle enda 14-päevase challeng’i ette viskasite. Tänu sellele olen ma võtnud endale eesmärgiks iga päev vähemalt 5 km värskes õhus jalutada, mis lisaks kehale aitab ka pea selgena hoida. Tunnen, kuidas mul on tänu nendele jalutuskäikudele kohe palju rohkem energiat ja ka tahtmist päeva jooksul muudes tegevustes aktiivsem olla. Kui ma nüüd suudaks leida motivatsiooni see vahemaa näiteks joosta või ka muud trenni teha, siis ütleks mu keha ilmselt mulle veel rohkem aitäh.

Reztart tooted ka minu jälgijatele koodiga “Jana20” 20% soodsamad

Mis veel kehale põntsu paneb, on imetamisega kaasnev meeletu magusaisu. Ma pole vist iial nii palju magusat soovinud. Õnneks ka siin aitavad mind Reztart proteiinibatoonid ja joogisegud, mis on üsna magusad, aga tervislikud alternatiivid, et väsimustunnet eemale peletada ja uut energiat saada. Reztart tooted on välja töötatud arstide poolt ja aitavad lahendada meid kõiki puudutava igapäevase probleemi: saada kätte vajalikud toitaineid, vähendada väsimust ja terviseprobleeme. Olen tänu Reztart toodetele ja ka väljakutsele alguses nii mõnegi kilogrammi kaotanud ja nüüd hiljem ka juurde tulemata hoidnud. (PS. Koodiga “Jana20” saad ka Sina neid 20% soodsamalt soetada.)

Ehk siis… ma olen ilmselt oma natuke paremate valikute ja jalutamisega aidanud kehal nö elus püsida, aga pole andnud treeningkoormust, mida keha vormi saavutamiseks vajaks. Tean väga hästi, et paljud ütleks mulle, et mis mul nuriseda, kuna pole ju hullu midagi, aga ma ise tunnen end kehvasti tavapärasest oluliselt rohkem vormist väljas kehaga. Ma pole iial unistanud sixpackist, aga enda endise keha võiks ju tagasi saada. Ja teate, mis on kõige hullem… kõik on ju mu enda peas kinni. Nii see negatiivsus, kriitilisus iseenda suhtes, aga ka otsustamine, et ma lihtsalt pean nüüd tegutsema. Peaksin ise selle otsuse vastu võtma, et aitab, hakka end liigutama. Aga siin kodus ja üksi tundub nii keeruline. Leian alati 100 asja, mis oleks vaja enne ära teha. Aga niiviisi ilmselgelt ma endaga rahu ei saavuta ka.

Mul on muidugi juba paar nädalat ka üks koostööpakkumine meilil, mille raames tuleks mul osa võtta 8 nädala väljakutsest, kus ma toitun ja treenin kavade järgi. Tundub nagu ideaalne õlekõrs, eks? Aga ma lihtsalt vaatan seda pakkumist enda meilil ja otsin vabandusi, miks see poleks hea idee. Oeh, ilmselt paljud on minuga samade mõtete otsas. Respekt neile, kes on suutnud enda kehaga rahu teha sellisena nagu see pärast sünnitust on. Ja veel enam neile, kes on suutnud vabandusi otsimata end käsile võtta. (Edit: Postituse üles mineku ajaks olen juba nädala seda väljakutset teinud.)

Trenni tegemine on oodatult mõnus

Lahendused – lahendused

Okei, tore, et ma selle enesehaletsuse siia kirja panin. Sain nüüd aru, et on aeg jalad tagumiku alt välja ajada, jätkata enda Reztart väljakutsega ja lisaks mõned päevad nädalas trenni tegema hakata, mitte ainult kadedusega vaadata, kuidas teised sadu kilomeetreid jalutades ja joostes läbivad. Äkki, kui ma lisaks selle meilil oleva väljakutse vastu võtan, suudan veel kedagi, kes istub minuga samasuguses mugavusstsoonis, aga ei ole endaga üldse rahul,, motiveerida.

Trenn annab lisaks vormile ka nii palju häid õnnehormoone, mida ma väga vajan. Beebid annavad küll emmedele päevas nii palju põhjusi naeratamiseks, aga tavaliselt kaotavad pärast sünnitamist emad iseend vähemalt mõneks ajaks. Ja no, eks sellega sisemiselt tegelemine on ka keeruline. Enda kehaga tegelemine ja aja võtmine trenni jaoks, aitab kindlasti tunda ka iseend endiselt isiksuse ja väärtuslikuna.

Ja nüüd kõik koos trenni tegemaa <3

Selle postituse lõpuks ma tahan öelda, et tegelikult ma pole igapäevaselt nii negatiivsust täis, nagu siit postitusest paistab, aga iseenda alles hoidmine ja endise keha tagasi saamine on küll mured, millega ma siin kodus võitlen. Ma tean, et kui ma lõpuks endaga tegelen, siis tuleb tagasi ka enesekindlus. Ja enesekindel naine on ju õnnelik naine. Ehk siis, kui keegi veel võitleb samade probleemidega, siis teadke, et te pole üksi. Ja nendes küsimustes saame ainult ise ennast aidata. Tõsi, tihti koos tänapäeval pakutavate tervislike toodetega ja ka ägedate teenustega on see lihtsam.

Edit: Olen nüüdseks kui postituse üles panin juba nädala teinud kaasa 8-nädalast tervisliku toitumise ja trenni väljakutset. Trenn on saanud osaks pea igast minu päevast ja toidu valikud on oi kui palju tervislikumad. Igalt poolt on vähemalt 1cm nädalaga vähenenud ka. Hoian teid enda tulemustega siin blogis kursis, et saaksin kedagi teie seast ka vb motiveerida.

Enesekindlust ja rõõmu teie päevadesse,
Jana