5 asja, mis muutus pärast emaks saamist

Emaks olemine on minu jaoks prioriteet ja maailma kõige lemmikum asi üldse. Lapsed näitavad meie vastu üles nii palju armastust, siirust ja headust. Seda rõõmu, mida laste kasvatamine pakub, on raske enda sisse ära peita. Mia Isabelal on nii armas komme vähemalt ühe korra nädalas üles loetleda, mis minu juures tema arust ilusat on. Alati jõuavad sinna nimekirja isegi varbad ja sokid, mis näitab, et lapsed oskavad meid ikka tingimusteta imetleda. Ja täpselt samamoodi oskan mina emana oma lapsi imetleda. Ami ja Mia on minu jaoks maailma kõige täiuslikumad inimesed siin planeedil (okei, Siim püüdleb ka Sinna lähedale, hihi). Nende naer on maailma parim heli, mis paneb ennast ka eranditult iga kord naeratama. Iga nende pisikenegi saavutus tundub suurem kui mõne uue nutiseadme väljatöötamine. Oeh, ma võiksingi neid häid asju siia loetlema jääda, kuna ma tõesti naudin oma kahele armsale tüdrukule emmeks olemist. Aga siiski peab iga emme arvestama, et on mõned asjad, mis hakkavad kindlasti Sinu ellu pärast emaks saamist kuuluma. Vähemalt laste esimesel viiel eluaastal. Minul on need järgnevad:

Minu lõõgastavad vannis või duši all käimised on maksimaalselt 10 minutit pikad

Ma olen mitu korda pannud endale vannivee jooksma ja mõnusasti vahu sisse. Palunud Siimu, et ta lastega oleks, et ma saaks rahustava muusika mängima panna, mullid tööle ja kasvõi pool tundi vannis mõnuleda. Kõlab mõnusalt, eks? 🙂 Ja siis tuleb reaalsuskontroll. Kõigepealt tuleb mul 10 minutit Mia Isabelale seletada, et ma tõesti ei soovi temaga koos vanni minna ja lõpuks jõuame selleni, et tema läheb käib kõigepealt vannis ära (mille ma olin endale valmis pannud). Kui Miakas lõpuks vannist välja tuleb, siis on kätte jõudnud minu aeg. Panen tuled kustu, jätan tööle ainult mullivanni tuled, panen mullid tööle, muusika mängima, vajun vee sisse…mmm. Ja siis 5 minuti pärast on kohal Mia Isabela, kes ütleb “Oooo, Sul tundub siin päris mõnus. Kas on?” Kui ma vastan, et on, siis ta saab aru, et ma olen valmis temaga suhtlema ja ta jääb minuga jutustama. Ja siis märkab loomulikult Ami, et midagi kahtlast on toimumas, kuna nii emme kui õde on kadunud. Loomulikult soovib ta selle välja uurida ja pistab täiest kõrist röökima, kuni ma olen endale rätiku ümber pannud ja ta issi sülest enda sülle võtnud. Ja duši all käies on suht sama seis. 😀

Ma ei osta endale uusi riideid, vaid lastele

Ma olen umbes 30x viimase aasta jooksul endale erinevatest e-poodidest ostukorvi riietega kokku pannud ja siis lehe sama targalt jälle kinni pannud. Seevastu lastele võin ja tegelt olen ka sunnitud pea iga kuu uusi riideid ostma. Esiteks kasvavad mõlemad lapsed nii kiiresti, et riided jäävad neile märkamatult väikseks. Lisaks on neil iga hooaja jaoks uusi riideid vaja ja on lausa garanteeritud, et eelmise aasta sama hooaja riided on juba lootusetult väikesed.

Laste riided on väga arvestatav väljaminek, millele tuleb mõelda. Õnneks on praeguseks ajaks, kui meil on lapsi juba kaks, tulnud turule brände, kes pakuvad hea kvaliteediga riideid hea hinnaga. Meie pere ostab väga suure osa lasteriietest Pepcost, kus on palju imeilusaid beebide ja tüdrukute riideid. Nüüd nad tulid välja ka uue 100% organic cotton kollektsiooniga, mille riided on tõesti megapehmed ja kvaliteetsed. Ja nunnu disainiga ka. Nii Amil kui ka Mial on nahk üsna õrnake, seega meie jaoks on oluline, et riiete materjali kvaliteet oleks võimalikult hea. Mida kvaliteetsemast materjalist riided tehtud on, seda mugavam on neid lastel ju kanda ka. Seega oleme meie selle uue kollektsiooni üle eriti rõõmsad ja see on ülisuureks plussiks, et saame neile osta hea hinnaga riideid, mis teevad ikkagi nende nahale pai. Ja mis eriti tore, selle kollektsiooni pehmed ja hea hinnaga riided on olemas ka meile, täiskasvanutele. Seega viimasel korral panime isegi meile Siimuga miskit korvi – uskumatu, eks. 🙂

Siin üks näide, missugused 100% orgaanilise puuvilla riided me viimane kord soetasime

Ma ei tee enam iial üksi rahulikult süüa

Vähemalt meie peres on see nii. Mia Isabelale väga väga meeldib minuga koos süüa teha ja juhul kui ma julgen keelduda, siis on ta väga pettunud. Seega ma püüan vältida lauset, et “ma teen ise ruttu ära”. 4-aastasega söögitegemine vajab küll kõvasti kannatust, aga tegelikult on see täitsa tore emme-tütre aeg. Juhul kui Mia isegi millegi muuga tegeleb või on parasjagu lasteaias, soovib Ami minu juures olla. Nii et on variant süüa teha ühe käega, panna ta enda juurde kapile istuma või lasta tal jala küljes rippuda. 😀 Aga fakt on see, et üksi rahulikult söögi tegemist ei toimu. Vb 10% kordadest või siis kui ma ajastan selle täpselt Ami Ariana uneajale.

Mu kuumad joogid on juues alati külmad

See on küll punkt, mis peab paika ilmselt igal emal. Ükskõik, kas Sa teed valmis endale tee või kohvi (minu puhul Latte), siis üks on kindel – soojana saad Sa sellest heal juhul ainult ühe, esimese lonksu. Vahepeal jõuad Sa lastele süüa teha, nende kõhud täis sööta, nendega mängida, jalutada nad magama panna ja siis tuleb meelde, et kusagil kapi peal oli üks latte, mida plaanisid enne soojalt nautida. Kui Sa selle lõpuks kätte võtad, siis on piimavaht ära vajunud ja kohv all ammu jääkülm. Elagu jääkohvi. 😛

Minu ja abikaasa voodi on nüüd minu ja laste voodi

Juba viimased 4 ja pool aastat on lapsed hõivanud koha meie voodis. Kui meil oli ainult üks laps, siis mahtus Siim ka ilusti minu ja Miaga voodisse ära. Aga kui sündis Ami, siis neljale läks voodis ikka väga kitsaks ning Siim ja Mia kolisid eraldi tuppa. Lisaks ka muidugi sellepärast, et lapsed üksteist ei segaks. Mia Isabela on neljane ja endiselt kaisukas. Või peab vähemalt keegi tema voodi kõrval magama, kuna lasteaias räägivad poisid vahvaid lugusid pättidest, kes öösel aknast sisse tulevad. Seega magab Siim tema juures, et ta end turvaliselt tunneks. Ma pean tunnistama, et praegusel hetkel on mul Ami Arianaga olukord paranenud ja voodist on enamikel öödel saanud ainult minu voodi. Amikene magab nüüd suure osa ööst ilusti oma voodis ja vahel harva suudab end minu kaissu susserdada. Aga kui Siim on koondisega pikalt eemal, siis on Mia nagu naksti minu kaisus.

Sinu voodi on ka minu voodi.

Mis teie elus on pärast laste saamist muutunud? Kas mõni asi ühtib ka minuga? Ja kuidas teil riietega on? Kas ostate ka endale? Ja kui lastele, siis mida silmas peate?
Nautige aega enda pisikestega ja võtke kõiki neid hetki heldimuse või huumoriga.

*Postitus on sündinud koostöös Pepco Eestiga.